Tulest ja kustutusveest kõvasti kannatada saanud võimla on Rääma kooli juhi Elmo Joa suurim mure. “Läinud teisipäeval oli linnapea Toomas Kivimägi juures nõupidamine linnavalitsuse, Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) esindajate ja minu osalusel. Arutati Rääma kooli renoveerija Marmel-E OÜ personaalküsimust,” rääkis Joa.

Tähtaeg 15. oktoober

“Nõupidamisel linnapeaga oli arutusel mitu varianti, kuidas kooli renoveerimine lõpule viia. Ükski neist võimalustest ei ole väga hea, kuid lootus jääb, et saame tellingud lõpuks majalt maha. Ehitaja ütles kuupäevaks 15. oktoobri, eks paista, kas suudetakse sõna pidada või pannakse puusse nagu siiani,” lausus Joa, kes veel pole lootust kaotanud.

Abilinnapea Jane Mets ütles Pärnu Postimehele, et kooliaasta eel kaalus linn RKASiga, kas öelda Marmel-E-ga tööleping üles. Sellest loobuti, sest vastasel juhul kulunuks järgmise töövõtja leidmiseks taas poolteist kuud, mille jooksul poleks tööd Rääma kooli juures üldse kuhugi nihkunud.

“Mõistlikkus” on võtmesõna

Rääma kooli võimlat uuris üks ekspert eelmisel reedel ja teine, kes võtab ette akti koostamise, on kohal täna. “Temaga siis kulubki tänane õhtupoolik võimlas ja selle katusel,” kostis Joa.

Kaarhallist võimla taastamisel arvestatakse võimalikkuse, maksumuse ja mõistlikkusega, kusjuures ”mõistlikkus” on kogu hindamise puhul võtmesõna.

Oktoobri esimese kümmepäevaku jooksul valmib võimla ekspertiisiakt, siis kohtutakse taas linnapeaga.

Võimlale tõmmatud vihmakate on auklik nagu mõni juust. ”Kui kate paar päeva pärast põlengut kohale pandi, oli see tuttuus, aga tuul on selle vastu konstruktsioone ära närutanud,” selgitas direktor Joa.

Kui vihma sajab, siis võimlas tilgub, põrandapuit tõmbub juba tasahilju tumedamaks, põranda all on endiselt vesi. Ehitaja on spordisaali paigutanud soojapuhurid, kuigi ekspert tehnikaülikoolist pidas seda elektri raiskamiseks, sest vaja oleks kasutada hoopis niiskuse imureid.

“Esialgne hinnang, et võimla saab taas kasutamiskorda paari kuuga, oli liialdus. Sellist suurt asja nii lihtsalt valmis ei saa,” tõdes Joa.

Tänu naabritele!

“Olen südamest tänulik Agape keskusele ja metodisti kirikule. Nad soostusid rentima meile oma saali, kus saame korraldada võimlemistunde. Palli mängida, vilistada ega joosta seal ei saa, aga kui vihma sajab, toimub ühe klassi kehalise kasvatuse tund koolis ja teisel Agapes,” tutvustas koolijuht töökorraldust. Joa mure on, et Agape saali tuleb hankida võimlemismatid, kuid pole teada, mis need maksma lähevad.

“Kehalise kasvatusega on nüüd nii, et oma majas ja Agapes, paar tundi Laadaplatsi kooli võimlas ja paar tundi Ülejõe gümnaasiumi omas. Olen kehalise kasvatuse õpetajatele öelnud, et nad peavad arvestama talve üleelamisega,” rääkis Joa.

Ilmselt on Pärnus varsti kõige pädevamad ilmaprognooside alal Rääma kooli kolm kehalise kasvatuse õpetajat, kelle serverites on eri ilmaportaalid, et koolipäeva planeerida. Joa ütlust mööda ajab ta praegu liini, et õpetajatele, kes on õues kella kaheksast hommikul neljani pärastlõunal, saaks korralik varustus. “Muidu on nad varsti kõik haiged,” lisas direktor.

Joa on tänulik ajakirjanduselegi. “Pärast põlengut on mõistlik hoida kooli pildil, kogukond tahab olla toimuvaga kursis ja mul on ikkagi 400 õpilast, kelle vanemad peavad teadma, kus nende tibud kooliajal viibivad,” märkis ta.