Üleujutusohtliku ja kitsa tee rajamise põhjus on rahanappuses. Ettevõtluse Arendamise sihtasutus (EAS) on teinud eelotsuse anda Pärnule Jaansoni raja ja rannapromenaadi pikendamiseks 1,85 miljonit eurot, millest Jaansoni rajale on planeeritud 1,42 miljonit. Lisades sellele linna rahakotist 487 000 eurot, saab ehitada ligi kolme meetri laiuse tee ning uhked pingid ja valgustid, kuid kalda kindlustamiseks enam raha ei jätku.

Kitsas tee ja uhked valgustid

Aasta tagasi kirjutas Pärnu Postimees sportlaste murest, et kolme meetri laiusele teele on lastega emade ja rulluisutajate-jalgratturite korraga äramahutamine ohtlik. Samal ajal olid projekteerijad üle poole raja eelarvest plaaninud selle valgustamiseks, kavandades enamiku valgustite hinnaks ligi 2000 eurot.

Nüüd on linnavalitsus tülli läinud ettevõtjast ekslinnapea Einar Keldriga, kes pole nõus seadma kasutusvaldust tee suhtes, mis ehitatakse keskmisest veetasemest vaid meetri kõrgusele. Loomulikult on Keldri huvides, et linn tõstaks Euroopa Liidu raha eest temale kuuluvat, kuid linnakodanike kasutatavat maad, ent Pärnu jõgi sellest ei hooli.

Kui jõe veetase on üle meetri, ujutab vesi raja üle. Kelder üldkasutatava raja tarvis kaldakindlustust ehitama ei hakka ja on järjekindlalt tõrjunud linna katseid ehitada oma maale piki jõekallast kulgev rada, mille jõgi Keldri arvates ära võib uhtuda.

“See on sama, kui me laseme kellelgi teie aeda grillimaja projekteerida, sest meile see meeldib ja me tahame liha grillida. Ainult liha peab samuti teie poolt külmkapis olema,” kirjutas Kelder suvel linnavalitsusele.

Volikogu blokkis jõuvõtted

Linnavalitsus üritas jõuvõtteid kasutada ja saatis volikogusse eelnõu, mille järgi oleks Keldrile kuuluvale Lai 22 kinnistule seatud sundvaldus. Volikogu majanduskomisjon blokkis eelnõu arutamise suures saalis.

Komisjoni esimehe Peeter Priski hinnangul on mõistlikum kokku leppida kui kohtuvaidluste tõttu ELi toetusest ilma jääda.

Linnavalitsus on Keldrile pakkunud, et ehitab esmalt meetri kõrguse tee ja hiljem, kui Kelder maapinna kahe meetrini on tõstnud ja kallast kindlustanud, ehitab linn oma raha eest kõrgemale pinnasele uue tee. Kelder leiab, et linn võiks ise tee kõrgemale ehitada.

Mõlemad viitavad vaidluses 2010. aastal kehtestatud Pärnu jõe kallaste akvatooriumi detailplaneeringule ja tõlgendavad seda erinevalt. Planeeringu järgi on jõekallas Lai 22 juures vaja kindlustada.

Planeeringu seletuskirjas öeldakse sedagi, et jalgtee kõrgus võib olla erinev ja kui vesi jalgtee peale tõuseb, peab see kvartali alguses olema selgesti tajutav. Et inimene teaks, kas läheb läbi vee või teeb tänavate kaudu ringi.

Enda huvide eest seismisel on ekslinnapeal välja pakkuda trump. Keldri maa kõrval asub Port Arturile kuuluv Lai 10 kinnistu ja selle omanikud pidanuks hoonestusõiguse lepingu järgi juba 2009. aasta 31. oktoobriks kaldarajatised ehitama.

Linnavalitsusel puuduvad põhimõtted

Port Artur pole kaldarajatisi ehitanud. Linnavalitsus on valmis hoonestusõiguse lepingut muutma, kui Port Artur on valmis loobuma sillakoridori maa 13 miljoni krooni suurusest hüvitisest. Hüvitise suurust sisaldava otsuse võttis volikogu vastu 2007. aastal ja praegune linnavalitsus peab seda linnale kahjulikuks.

11. juunil tegi linnavalitsus Port Arturi esindajatele ettepaneku, et linn loobub kaldakindlustuse rajamise nõudest, kui Port Artur on nõus volikogu 2007. aasta otsuse vähemalt osaliselt kehtetuks tunnistamisega. Ühtlasi sooviti, et Port Artur nõustuks oma maale Jaansoni raja ehitamisega.

Suuliselt on Port Arturi omanikud Jaansoni raja ehitamisega nõustunud, kuid notari juures pole õnnestunud nendega tehingut sõlmida.

Nagu näha ei huvita linnavalitsust üleujutuste eest kaitstud Jaansoni rada, vaid võimalikult odavalt hakkama saamine. Mis sest, et rada on kitsas, valgustitega priiskav ja üleujutusohtlik, peaasi, et see enne valimisi valmis saab. Pärast seda tulgu või veeuputus.