Kui Pärnu linnabusside sõidugraafikute ja marsruutide muutmisega on nüüdseks saadud sõitjate valjule nurinale vaatamata ühele poole, siis muudatuste veel ühe osalise – bussijuhtide olulise mure murdmine on jätkuvalt tagaplaanil.
Bussijuhtide põiepiina leevendus viibib
/nginx/o/2016/09/01/5786795t1ha946.jpg)
22. september 2012, 09:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kehakergendusmurega on bussijuhid seisnud silmitsi aastaid, kuid siiani pole sellele kas lahendust otsitudki või on probleemi peetud tähtsusetuks.
„Bussijuhtide tualettide probleem on aastakümnete pikkune,” tõdes AS GoBusi Pärnu regiooni direktor Andrus Kärpuk. „Eriti teravalt on see esile kerkinud seoses linnaliinide uue liiklusskeemiga, sest lõpp-peatustes ei jää aega, et bussiga lähima tualetini sõita.”
Iseäranis nutuse olukorraga peatustest tõi Pärnu regiooni direktor esile Vana-Pärnu, Metsamajandi, Koidula gümnaasiumi, Vana-Sauga, Lõo ja Masinatehase parkla.
Tuulde lastud aastad
Kurioossena on suuremalt jaolt kõik nimetatud peatused olnud aastaid ühe või teise liini lõpp-peatuseks, ometi pole ainsamassegi neist selle ajaga rajatud isegi algelist väljakäiku.
Kultuurse loomulike vajaduste rahuldamise asemel on bussijuhid sunnitud näiteks Metsamajandi peatuses varjuma kas ootekoja taha või minema lausa metsa. Kaasa arvatud naised, keda linnabusside roolis on juba mitu.
Ent Vana-Pärnus, Vana-Saugas ja Lõos pole ootekoda ega metsa, rääkimata kortermajade akende alusest masinatehase parklast, kus bussijuhid väljasõidu eel aega parajaks teevad.
WCd on linna mure
„Kui küsida, kelle mure see eelkõige on, siis kindlasti on see mure mõlemapoolne, selle lahendamise võimekus on aga erinev,” nentis Kärpuk. „Vastavalt ühistranspordiseadusele on kohaliku omavalitsuse ülesandeks ühistranspordi infrastruktuuri objektide planeerimise, rajamise, korrashoiu ja kasutamise korraldamine. Selline regulatsioon on mõistetav, sest avaliku teenindamise lepingu tähtaja möödumisel võib liinile tulla senisest erinev vedaja, kes sel juhul ei peaks hakkama probleemiga jälle algusest peale maadlema.”
GoBusi Pärnu regiooni direktor konstateeris, et jutuks teemat on Pärnu linnavalitsusega käsitletud nii vahetu mõttevahetuse korras kui vahetatud kirju ja linnavalitsus on väljendanud probleemist arusaamist ja valmidust see lähitulevikus lahendada.
Paraku ei kaasne linnavalitsuse arusaamise ja valmidusega optimistlikku ja bussijuhte rõõmustavat resultaati. Või kui, siis ebamäärases tulevikus.
„Mõttes on olnud paigaldada linnabusside lõpp-peatustesse ajutised, konteiner-tüüpi käimlad,” ütles Pärnu abilinnapea Romek Kosenkranius. „Arvestades aga seda, et peatused asuvad üsna eraldatud kohtades, on oht, et kergete konteinerite kallal hakatakse vandaalitsema.”
Abilinnapea lisas: „Järgmise aasta eelarves ei ole me näinud ette busside lõpp-peatustesse alalisi tualette. Oleme aga teema sidunud uute planeeringutega ning näiteks Haapsalu maantee 41 kinnistu ja lähiümbruse detailplaneeringus on tualett busside lõpp-peatuses ette nähtud.”
Audru valla ja Pärnu piirile ehitatavad Maksi- ja Comarket, seega nende käimladki, peaksid valmima tulevaks suveks.