Kohus tunnistas Pärnu linnapea käitumise seadusvastaseks

Kokkuleppel sotsiaalosakonna juhatajaga asendasid Kivi ja tema kolleeg 120 päeva töölt eemal olnud sotsiaalosakonna peaspetsialisti. Asendama hakates teadis Kivi, et asendustasu suurus on 30 protsenti asendatava inimese palgast.

Kivimägi kaalutles, Mets mitte

Läinud aasta 15. septembril esitas sotsiaalosakonna juhataja linnapeale taotluse maksta Kivile ja tema kolleegile asendustasu. Abilinnapea Jane Mets, kes linnapea kohuseid täitis, rahuldas mõlemad lisatasu taotlused.

28. oktoobril esitas sotsiaalosakonna juhataja uue taotluse maksta kahele ametnikule lisatasu, sest peaspetsialist oli endiselt töölt eemal ja kaks kolleegi tegid tema tööd. Kivimägi rahuldas Kivi kolleegi taotluse, kuid jättis Kivi oma rahuldamata.

Linnapea ei põhjendanud, miks ta Kivi seekord asendustasuta jättis. Kui Kivi esitas teabenõude, ei vastatud sellele seaduses ette nähtud tähtaja jooksul.

Lõpuks teatati Kivile, et ametnikule võib asendamise eest lisatasu maksta, aga ei pea. Kivimägi ütles, et ta kasutas kaalutlusõigust, ja väitis, et peaspetsialisti asendamine on ametijuhendi kohaselt Kivi töökohustuste hulgas.

Kivi leidis, et ametijuhendi järgi asendamine puudutab korralist puhkust, mitte olukorda, kus asendatav on pikemat aega töölt eemal ja asendajate töökoormus oluliselt suureneb. Tema arvates kasutas Kivimägi võimalust ja diskrimineeris teda seetõttu, et Kivi oli ainus linnaametnik, kes ei nõustunud 2010. aasta alguses “vabatahtlikult” oma palka kümnendiku võrra kärpima.

Kivi otsustas linnavalitsuse 182.55 euro suuruse asendustasu maksmata jätmise pärast kohtusse anda. Halduskohtule esitatud kaebuses leidis ta, et Kivimägi käitumine on vastuolus võrdse kohtlemise printsiibi ja õigustatud ootuse põhimõttega. Samuti rikuti tema hinnangul hea halduse tava, jättes inimese õigeks ajaks teavitamata, et edaspidi talle lisatasu ei maksta.

Töötaja panust hindab osakonnajuhataja

Mais kohtuistungil püüdis kohtunik Annika Vendik saada selgust, miks linnavalitsus esimesel korral Kivile asendustasu maksis, kuid teisel korral mitte ja mille poolest erines teine periood esimesest.

Kivi jutu järgi teavitas osakonnajuhataja teda mõlemal korral, et puuduva ametniku ülesannete täitmise eest makstakse lisatasu. Linnavalitsust kohtuistungil esindanud linnasekretär Tiina Roht ütles, et lisatasu maksmine on tööandja õigus, mitte kohustus.

Kohus leidis avaliku teenistuse seadusele toetudes, et lisatasu tuleb maksta, kui asendamine tingib ametijuhendis ette nähtud töökoormuse olulise suurendamise. Vastavalt linnavalitsuse palgajuhendile hindab tööülesannete mahtu ja töötaja panust struktuuriüksuse juht.

Sotsiaalosakonna juhataja hinnangul Kivi töökoormus suurenes ja ta tegi ettepaneku Kivile lisatasu maksta. Tõenditest ei selgu, et esimene periood, mil Kivi kolleegi asendas ja asendustasu sai, oleks teisest kuidagi erinenud.

Kuna kohtu pädevuses ei ole lisatöö mahu ja täitmise hindamine, ei kohustanud kohus linnavalitsust Kivile maksma tema küsitud 182.55 eurot, vaid tegi linnavalitsusele ettekirjutuse Kivi tööpanus uuesti läbi vaadata ja hinnata.

Kohus ei leidnud, et Pärnu linnavalitsus Kivi diskrimineeris ja rikkus võrdse kohtlemise põhimõtet. “Asjaolust, et vastustaja tõlgendas õigusakte erinevalt kaebajast, ei saa järeldada diskrimineerimist ja/või ebavõrdset kohtlemist Pärnu linnavalitsuses,” seisab kohtuotsuses.

Ametnik: Kivimägi hindab end üle

Kohtuotsust kommenteerides selgitas Kivi, et ta jäi enda ja kaastöötajatega aset leidnud sündmuste kirjeldamisel teadlikult tagasihoidlikuks ning seetõttu kohus ebavõrdset kohtlemist ei järeldanud. “Praeguse kohtuotsusega on antud tervele linnavalitsusele signaal, et olemasolev palgasüsteem peab muutuma läbipaistvamaks ja meelevaldne lähenemine lisatasude maksmisel tuleb lõpetada. On elementaarne, et töötaja töökoormuse suurenemine näiteks asendamise ajal kompenseeritakse, see on üheselt kirjas ka avaliku teenistuse seaduses,” ütles ta.

Kivi on arvamusel, et linnavalitsuse liikmed peaksid linnapeale sellistest juhtimisvigadest aegsasti märku andma, selle asemel et eksimuste korral pea liiva alla peita. “Mulle tundub, et eelmisest linnavalitsusest on just hoolimatu käitumise tagajärjel maha jäänud linna arengut pidurdavad laenud,” lausus ta.

Kivi sõnade järgi kipub talle vägisi jääma mulje, et Kivimägi hindab oma mitmekülgsust ja võimekust linnapeana pisut üle ja selle tagajärg on ebapiisav arvestamine kaasinimeste arvamuse ja ümbritseva olukorraga.

“Ilmselt pole ma esimene ega viimane, kes on kogenud, kuidas tööandja kasutab oma positsiooni selleks, et oma tahtmine läbi suruda. Päris mitu tublit linnavalitsuse töötajat on seepärast töökohta vahetanud ja leidnud rakendamist seal, kus nende oskusi ja teadmisi vääriliselt hinnatakse. Arvan, et lahkunud töötajate arvelt kokkuhoitud vahendid ei kaalu üles käestlastud kogemustepagasit ja töökorralduses tekkinud puudujääke,” kõneles Kivi.

Kivi jutu järgi on Toomas Kivimägi tuntud iseteadliku käitumise ja suhtumisega inimesena. “Võib-olla tuleb selline eripära kasuks erasektoris töötades, aga kas või konkreetset juhtumit arvesse võttes võib tema käitumine linnajuhtimisel pigem lisaraskusi tekitada,” ütles ta.

Kivi hinnangul ei mõju liigne survestamine ja sekkumine tööandja poolt kuigi positiivselt töötajate lojaalsusele ja pühendumusele. “Avaliku sektori töötajate ja teenistujate puhul on need väga olulised omadused, mille eiramine halvendab töötulemusi ja mõjub negatiivselt nii organisatsiooni kui tööandja mainele,” rõhutas linnaametnik.

Mis on teiste suhtes ülekohtune?

Kivi sõnade kohaselt on paljud tema tuttavad huvi tundnud, ega tal ole seepärast mingeid probleeme tekkinud, et ta tööandjaga kohut käib. “Minuni on küll jõudnud linnapea kinnitus, et minu eriarvamust ta pikalt kannatada ei kavatse, aga tagakiusamist ma kogenud ei ole. Kaastöötajad on kõik pigem mõistva ja toetava suhtumisega,” rääkis ta.

Toomas Kivimägi väljendas arusaamatust, et kohus teab paremini kui tööandja, kes lisatasu väärib. Tema sõnutsi otsustavad maakohtu otsuse edasikaebamise linnavalitsuse juristid, ent tema isiklik hoiak on kindlasti edasi kaevata.

“Vähetähtis pole ka asjaolu, et Raul Kivi on ainus linnavalitsuse töötaja, kes pole nõustunud kümneprotsendise palgakärpega ja seda juba teist aastat järjest. See on ebaõiglane ja ülekohtune kõigi teiste töötajate suhtes, kes mõistsid, et linnal pole võimalik nii palju palka maksta, kuna laenukoormus on ülikõrge, tulud on kõvasti vähenenud ja pangalaenude arvelt palkade maksmine hukatuslik,” teatas Eesti linnapeadest kõige kõrgemat palka saav Kivimägi.

Kivimägi jutu järgi on Kivi palgakärpega mittenõustumise tõttu saanud mitu korda suurema summa kui vaidlusalune 182 eurot. “Minu põhimõtetega selline ebaõiglus kokku ei lange,” ütles Kivimägi.