Toomas Alatalu: Kuidas Bauska sambal läheb?

Nädal tagasi äratas Bauska taas tähelepanu, kui seal 14. septembril avati monument kolme Läti politseipataljoni võitlejatele, kes visalt kaitsesid linnakest peale tunginud Nõukogude vägede eest.

Tegu oli Natsi-Saksamaa moodustatud väeüksustega, mille suhtes USA Kongressi erikomitee 1. septembril 1950 sedastas, et neid ei saa võrdsustada Reich’i Waffen-SSi väeosadega, kuna Baltikumis oli tegu sundmobiliseerimisega.

NSVLi/Venemaa hinnang Balti leegionide kohta on teadupärast olnud teine ja selgi korral tulid kohe protestiavaldused Venemaa saatkonnalt ja välisministeeriumilt ning Moskvaga seotud propagandistidelt.

Moskva on lubanud monumendi teema üles tõsta Euroopa Nõukogus ja Euroopa Parlamendis, ent see võtab aega ja ... sammas seisab ning keegi ei valmistu seda eemaldama. Nagu see sündis kümme aastat tagasi Pärnus, kus omaalgatuslikult 22. juulil 2002 üles pandud taiesele tõmmati peaminister Siim Kallase pahandusavalduse saatel järgmisel päeval kott peale. Ja kui teine põikpäine seltskond sama monumendi kaks aastat hiljem Lihulas püsti pani, võeti see kohe Juhan Partsi valitsuse korraldusel ja jõudu kasutades maha.

Arusaadavalt on rahvusvaheline õhustik aastal 2012 teistsugune, kui see oli 2002. ja eriti 2004. aastal. Rääkimata aastast 1985, kui USA president Ronald Reagan ja Saksamaa kantsler Helmuth Kohl koos panid pärja Bitburgi kalmistul, kus puhkavad päris SS-vägede sõduridki.

Muide, seda toonast motiivi – sõjas pole võitjaid – on sel aastal meelde tuletanud Läti president Andris Beržins, kes korduvalt on tõdenud, et sundkorras mobiliseeritud lätlased sõdisid oma riigi eest.

Bauska monumendi autorid on kõiki detaile kaalunud (ja selgeid möödalaskmisi mujal arvestanud). Igal juhul asub Bauska monument õiges kohas ega tekita Pärnu-Lihula sambaga võrreldult poliitilisi küsimusi oma väljanägemise ja õlakehitusi ausambal oleva teksti kohta.

Teadu ilustasid Pärnu-Lihula monumenti Saksa(?) kiivris ja relvaga figuur ja tekst “Kõigile Eesti sõjameestele, kes II Vabadussõjas langesid kodumaa ja vaba Euroopa eest 1940–1945”.

Mäletatavasti pakuti Pärnu Postimehes puhkenud pikalt kestnud mõttevahetuses peamise – kiivri ja mundri koristamist ning teksti muutmist, ent kus sa sellega: tuli teistki korda rehale astuda.

Selgesti vaid Lätit rõhutaval Bauska monumendil (vt fotot) on tekst: “Bauska kaitsjatele teise Nõukogude okupatsiooni eest. 28. juuli – 14. september 1944.” Ehk kirjas on aeg, kui samas kohas löödi tagasi Nõukogude armee rünnakuid. Sellest allpool on aga lausung “Läti peab olema lätlaste riik”, mis kuulub Läti sõjaeelsele presidendile Karlis Ulmanisele.

Monument avati rahvarohkelt ja peale kohalike olid esindatud erakonna Visu Latvijai! parlamendiliikmed.

Venemaa vasturünnak käib ja mõistagi teevad nad rahvusvahelisel areenil maksimumi, et mälestusmärk kõrvaldataks. Samal ajal pole Läti president ega valitsus teinud ühtegi sammast taunivat avaldust ja jääb oodata, kuidas Bauska monumendil maailmas anno 2012 läheb.