Suvehakust seisab Pärnu vanalinna ühel peatänavaist piireteta vundamendiauk, mis sügise tulles muutub üha ohtlikumaks jalakäijatele, olles jätkuvalt magnetiks Pärnut kaameraga jäädvustavaile turistidele.
Õnnetust majast on jäänud ohtlik vundamendiauk
/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
27. september 2012, 10:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jutt on Kuninga 21 kinnistust, millel lagunes aastaid tühjana seisnud puithoone. Kinnistu omanik Irina Kolmkant taotles Pärnu linnavalitsuselt väga halvas ehitustehnilises seisus hoone lammutamise luba 2011. aasta novembrist, tegemata ise midagi hoone kindlustamiseks või vihma läbi laskva katuse parandamiseks.
Viimaks hakkas mädanev puitmaja ennast ise lammutama ja tänavu jaanuaris kukkuski hoone Pühavaimu tänava poolne tiib osaliselt sõiduteele. Õnnetuses keegi viga ei saanud ja tänu õnnelikule juhusele ei jäänud varingu alla ükski auto.
Päev pärast varingut, 4. jaanuaril sai Kolmkant tänavale varisenud maja lammutamisloa koos muinsuskaitse piiranguga jätta alles maa-alused keldrimüürid.
Lammutustööd lõppesid Kuninga 21 kinnistul juunis, kuid vundamendiauk ja kaitse alla võetud keldrimüürid jäid lageda taeva alla, ilma et haigutavat tühemikku oleks ohutuse mõttes mingilgi moel kõnniteedest piiretega eraldatud.
Vastas asuvate Pühavaimu tänava äride üks omanikest kommenteeris, et kõige muu kõrval on vundamendiaugust saanud Pärnu vanalinna väisavate turistide pildistamisobjekt.
Kuna päevad muutuvad sügise süvenedes lühemaks ja koht on pimedal ajal halvasti valgustatud, oli viimane aeg linnavalitsuse planeerimisosakonna ehitusjärelevalveteenistusele meelde tuletada, et olukord ohustab jalakäijaid ja õnnetus ei tarvitse tulles hüüda.
Linn suhtub bürokraatlikult
Ehitusjärelevalveteenistuse juhataja Maire Nigul ja insener Mati Roossaar vastasid Pärnu Postimehe küsimustele põhjalikult ja stiilipuhtas kantseliidis, kirjeldades majaomaniku vastutuse ulatust, kuid välistades linnavõimu järelevalvevajaduse.
“Ehitusseaduse 25. paragrahvi 1. lõike 4. punktis sätestatu järgi on ehitise omanik kohustatud tagama ehitise ning selle asukoha maaüksuse korrashoiu ja ohutuse ümbruskonnale ehitamise ajal ja ehitise kasutamisel, sealhulgas takistama juurdepääsu varisemisohtlikule või muude lagunemistunnustega ehitisele kuni selle lammutamiseni või korrastamiseni ja paigaldama sellise ehitise ümber hoiatussildid,” kirjutasid toimetusele Nigul ja Roossaar. “Sama seaduse (---) alusel on ehitise omanik kohustatud taotlema ehitamise lõpetamisel ehitisele kasutusluba või esitama ehitise likvideerimise korral ehitise teatise.”
Ametnikud lisasid, et kõnealusel kinnistul “käesoleval ajal nimetatud toiminguid tehtud ei ole” ja “ehitamist (ammutamist) jätkuvalt teostatakse”.
Tegelikkuses teame, et juunist alates seisab Kuninga 21 kinnistu nii, nagu see hoonete lammutamise järel jäi, ehkki formaalselt lammutusprotsess alles käib. “Ehitusseaduse kohaselt on ehitusluba tähtajatu,” selgitas ehitusjärelevalveteenistus.
Mis puutub vastutusse augu eest linnas, siis siingi on kõik selge. “Seadusega on ehitisele juurdepääsu takistamise kohustus pandud kinnistu omanikule,” kinnitas ehitusjärelevalveteenistus. “Seega vastutab selle eest, kui keegi pimeda ajal Kuninga 21 vundamendiauku kukub ja viga saab, kinnistu omanik.”
(NB! Linnavalitsuse kinnistul mullu jaanuaris kaanetamata kaevu kukkunud ja hukkunud tütarlapse puhul linnavõimu seisukoht nii ühene pole, T. K.)
Samal ajal väidab ehitusjärelevalveteenistus, et “ohtlikust olukorrast kinnistul oleme teavitanud nii ehitajat, omanikujärelevalve teostajat kui kinnistu omanikku, nõudes kinnistu piiramist, takistamaks juurdepääsu ehitisele kuni selle lammutamiseni, ja ehitise ümber hoiatussiltide paigaldamist”.
“Teavitamised on olnud suulised, mitte ametlike registreeritud kirjadena,” täpsustas Nigul.
Mõju sellel polnud.
Lubadus muinsuskaitse järelevalvele
Kuninga 21 muinsuskaitselist järelevalvet teeb Pärnu projekteerimisfirma Arcus Projekt arhitekt Tiit Raev, kes 17. septembril saatis kinnistu omanikule Irina Kolmkandile meeldetuletuse, kus palutakse teada anda, millal omanik lõpetab hoonete lammutusprojektis nõutud lammutamisjärgsed tööd. Nendeks on vundamendiaugu katmine ajutise kattega ja nõue ehitada kinnistu piirile 1,5 meetri kõrgune laudpiire, “mis tõkestaks kõrvaliste isikute krundile pääsemise”.
“Muinsuskaitseliselt olulise detailina on ette nähtud alles jäävad keldriseinad kaitsta ilmastiku eest,” rõhutas Raev, kes esmajoones peab silmas pidama muinsuskaitselisi nõudmisi ja vähem kinnistu esteetilist külge või ohtlikkust jalakäijatele.
“Palusin kiiremas korras teatada tähtaeg, millal nimetatud tööd seal teostatud saavad, jalakäijaid kaitsvad piirded sealjuures,” sõnas Raev.
Ajakirjanikul ei õnnestunud Kuninga 21 omanikuga eile kohtuda.
Mitteametlikult teatati toimetusele, et kinnistu omaniku esindaja oli Arcus Projektile andnud suulise lubaduse, et juba tuleval nädalal alustatakse Kuninga 21 krundil piirete paigaldamist ja vundamendiaugu katmist.
Väärtuslik maja oli
Pärnu linnavalitsuse muinsuskaitsespetsialisti Liina Hanseni andmete põhjal oli Kuninga 21 kinnistu Pühavaimu tänava äärse hoone puhul tegu ühe vanema säilinud puitaidaga Pärnu vanalinnas.
“Täpne ehitusaeg on teadmata, kuid see valmis umbkaudu 17. sajandi lõpus või 18. sajandi alguses,” selgitas Hansen. “Eriti väärtuslikud on vanemad müüriosad, mis markeerivad algupärast hoonestust kinnistul.”
Kinnistu pärineb linnaplaanide alusel aastast 1695.
“Selleks, et elementaarsed tingimused oleksid keldrimüüride säilitamiseks täidetud, ei pea kohe kapitaalseid ega massiivseid ehitustöid ette võtma,” sõnas muinsuskaitsespetsialist. “Esialgu piisab müüripealse katmisest käepäraste vahenditega.”
Kuninga 21 kinnistule on 2009. aastast kehtiva detailplaneeringu järgi antud 100 protsenti ärimaa sihtotstarve ja sinna on lubatud ehitada kaks hoonet maksimumkõrgusega 11,5 meetrit.