Tõstamaalgi oli oma Ühispank

Samal moel ei saanud asja igast Pärnumaal asutatud laenu-hoiuühisusest ega pangast. Näiteks Audru Laenu-Hoiuühisus registreeriti ja see alustas tegevust 2. aprillil 1911. aastal. Edukas see ettevõtmine ei olnud ja läks likvideerimisele 1925. aasta paiku. Are mehed registreerisid sama aasta 25. aprillil oma Ühispanga, millel algul oli isegi 74 liiget, aga seegi rahaasutus osutus elujõuetuks ja uksed pandi kinni 1933. aastal.

Edukamate rahaasutuste juhtimisel olid ühed ja samad mehed pikemat aega ametis, nagu seda oldi Tõstamaa Ühispangaski.

Edukas pank

Tõstamaa Laenu-Hoiuühisuse asutamise mõtte algatajaks oli väikelaenuasutuste inspektor H. Kühle Riiast. Tema võttis ühendust käsitöölise Jakob Suti ja vallakirjutaja Constantin Reinojaaniga ja saatis neile mõtte tutvustamiseks venekeelseid ajakirju krediidiühistute tegevuse kohta.

Tõstamaal oli sellise ühistu järele terav vajadus, sest nii hoiustamiseks kui laenusaamiseks tuli ette võtta linna tee. Kohaliku panga asutamise mõte kogus seepärast rohkesti poolehoidjaid.

1909. aasta keskel toimunud koosolekul võtsid 25 asutajaliiget aluseks selleaegse normaalpõhikirja, mis kinnitati Tõstamaa Laenu-Hoiuühisuse nime all. 25. oktoobril oli ühisuse avamiskoosolek ja tegevust alustati 1. novembril 1909. aastal Tõstamaa vallamajas. Esimese ühisuse juhatusse kuulusid kaupmehed Jüri Elend ja Henn Laurits ning vallakirjutaja Reinojaan, kes ühtlasi oli ühisuse juhataja.

Algul kardeti hoiustajate puudust. Tegelik olukord kujunes vastupidiseks. Hoiustajaid piisas ja laenajaid nappis.

Laene anti kuni 300 rubla isiklikul vastutusel, kuni 600 rubla käendajate vastutusel ja kuni 1000 rubla pantide ja obligatsioonide tagatisel.

Enne esimest maailmasõda oli hoiustajate ülekaal niivõrd suur, et ühisus pidi vaba raha paigutama Peterburi Põhja Krediit-Ühisuse ja Vene riigi võlakohustustesse. Vene riik kadus koos Tõstamaa meeste rahaga ja seepärast oli laenu-hoiuühisuse olukord pärast vabadussõda kaunis täbar. Väga kokkuhoidlikult tegutsedes suudeti kõik võlad siiski 1925. aastaks tasuda ja seejärel elu normaliseerus.

Algne põhikiri registreeriti ümber 1922. aastal ja järjekordne muudatus tehti 1926. aastal, kui asutuse nimeks võeti Tõstamaa Ühispank.

1931. aastaks oli pank juba niivõrd kosunud, et suutis osta omale maja, millele tehtud juurdeehitusse koliti 1932. aastal. Omale kodu loomiseks kulutas pank 4000 krooni. Pank võttis raha hoiule ja laenas ainult enda liikmetele. 1910. aastal oli liikmeid 100, 1935. aastal juba 385 ja 1939. aastal 400 ümber.

Kogu Lääne-Pärnumaale olulise panga viimasesse mulle teada juhatusse kuulusid Jakob Sutt (esimees), Paul Karlep, Jaan Tali ja August Soo (ühtlasi raamatupidaja).

Nõukogu liikmed olid M. Mihkels, J. Lõpp, A. Vanatoa, Th. Tepper, M. Nael ja M. Talisoo. Need mehed olid peaaegu erandita olnud pangas tegevad asutamisest saati. Pank oli avatud kaks korda nädalas, igal kesknädalal ja laupäeval 12–18.

1940. aasta 6. augustil Tõstamaa Ühispank natsionaliseeriti. Edasi läks tuntud rada: pangast sai Tõstamaa Põllumajanduslik Krediitühing. 1. detsembril 1940 andis senine Tõstamaa Ühispank alias Krediitühing oma ootesaali üürile kohalikule keskraamatukogule.

Saksa okupatsiooni ajal 1. aprillil 1942 alustas Tõstamaa Ühispank uuesti tegevust ja ikka omas majas. Panga valitsemis-, äri- ja mitmesuguste kulude raamatu järgi on pank tegutsenud vähemalt 1943. aasta septembrini.

Pangategelasi

Jakob Sutt oli sündinud 23. märtsil 1874. aastal Peerna talus Tõstamaa vallas taluperemehe pojana. Lõpetas Tõstamaa kihelkonnakooli, mille järel õppis kingsepaks, kellena tegutses Tartumaal ja Pärnus. Hiljem oli fotograaf Tõstamaal ja 1918. aastast samas kaupmees ja väikekohapidaja. 1917. aastal sai vallavanemaks ning oli hiljem esimene eestiaegne vallavanem ja pidas sama ametit taas alates 1927. aastast. Edasi võttis juhina osa kohalike ühiskondlike ettevõtete ja organisatsioonide tegevusest.

August Soo oli sündinud 2. märtsil 1885. aastal Kabala vallas Viljandimaal talupidaja pojana. Õppis Pilistvere kihelkonnakoolis ja vallasekretäri kutse sai Pärnu maavalitsuse juures 1921. aastal. 1919. aastast oli ta Tõstamaa vallasekretär. Soogi võttis aktiivselt osa kohalikust seltsielust.