Pärnu masinatehase varemete kõrval üksjagu elukardetavaks lagunenud Jaansoni raja lõigu korrastamist sel aastal loota pole, põhjalikumalt hakkab linn probleemiga tegelema tuleval kevadel.
Jaansoni rada arstitakse kevadel
Pärnu linnavalitsuse teede peaspetsialisti Jaak Kanniste sõnu vahendanud Pärnu linnavalitsuse avalike suhete nõunik Maria Murakas ütles, et kõnealusel rajalõigul sel aastal kindlasti midagi ette ei võeta: enne kurjade ilmadega aastaaegu poleks see mõttekas.
„Sügis, talv ja neid saatvad loodusjõud võivad veel palju kurja teha, nii et parandustööd seal jäävad kevade peale,” tõdes Murakas.
Kurdetud on ennegi
Johtuvalt külmast, jõeveest ja puujuurtest räsitud rajalõigu kahjustuste määrast saab siis täpsemalt rääkida sellestki, mida ja kui palju on hullusti lagunenud servaga tee kordasaamiseks tarvis teha.
Algul pole plaanis jutuks lõigule hoiatusmärke püstitada või valgusteid lisada, sest laguneva tee kasutajad peaksid linnavalitsuse töötajate hinnangul olema jalge- või rattaaluse seisuga kursis ja sellest tulenevalt oma samme või sõitu seadma.
„Tänavate-teedega on sügisel üldse nõnda, et kui seal on lehed peal, on libedam käia,” nentis Murakas. „Ka jalgsi käies tuleb arvestada teeoludega nagu autoga sõiteski.”
Ehkki Jaansoni raja kõnealune lõik sai 2005. aasta sügisel asfalteeritud, ollakse taas silmitsi olukorraga, mille kohta 2005. aasta 2. septembri Pärnu Postimees kirjutas: „Kui suve alguseks sai valmis terviserada Pärnu jõe Niidu metsa poolsel kaldal, siis nüüd jätkub kallasraja kordategemine Ülejõel Kesklinna silla ja Raba tänava vahelisel lõigul. Praegu puudub seal mitmes kohas veel asfaltkate, masinatehase juures on aga olemasoleva katte serv kohati hoopis lagunenud ja murenenud”.
Ent Jaansoni raja käekäigu pärast tuntakse muret kaugemalgi.
Nii kirjutab Tallinna ülikooli Haapsalu kolledži liiklusohutuse osakonna lõpetaja Priit Lilleorg oma 2012. aastaga dateeritud diplomitöös „Pärnu linna jalgratta- ja jalgteede uuring” Jaansoni raja kohta järgmist:
„Mööda Pärnu jõe paremkallast kulgevat jalgratta- ja jalgteed, kogupikkusega 3925 meetrit, on võimalik jalgrattaga liigelda Papiniidu sillast Kesklinna sillani. Suures ulatuses rohealasse jääv jalgratta- ja jalgtee on heas korras teekattega. Üksikutes kohtades on vaja teha teekatte parandustöid.”
Parendada on mujalgi
Äsja osundatud töös on mainimist leidnud autori vaatevinklist ka Jaansoni raja kõige ebamäärasem lõik ehk kergliiklustee vahetult Rääma tänava sõidutee ääres Kuu tänavast Õuna tänavani.
Seal oleks Haapsalu kolledži diplomandi seisukohalt oluline tõsta terviserajal liikujate turvalisust nii liiklusmärkide kui teekattemärgistuse kasutamisega, samuti peaks kergliiklustee eraldama autoliiklusest praegusest konkreetsemalt, näiteks äärekivi, piirde või muu sellisega.
Kui Jaansoni raja Kesklinna sillast Raba tänava pikenduseni ulatuv lõik valmis vahetult 2005. aasta kahe silla jooksuks (joosti 18. septembril), siis enam-vähem Tähe tänava otsast Viisnurga tsehhi juurest algav Papiniidu sillani viiv 2,2 kilomeetri pikkune rajalõik avati sama aasta 23. juunil.