Vanalinna koolis lapsi peale tunde ei jäeta

Vanalinna põhikooli direktor Pille Tahker ja õppealajuhataja Kaire Teemägi nõustusid kirjeldama, milliseid tänapäevaseid võimalusi pakub õpilastele ühe Pärnu põhikooli õpetajate meeskonnatöös sündinud õppekava, mis lähtub uuendatud riiklikust õppekavast, ja selle rakendamine.

Tahker tõdes, et kooli õppekava ei ole dokument, mis toodetud sahtlisse või arvutisse. “See on sündinud koostöös ning õpetajatega põhjalikult läbi räägitud. Kõik meie kooli uuendusmeelsed, avatud ja loomingulised õpetajad on sellega kaasa tulnud,” lisas ta.

Tahkeri ja Teemägi sõnade kohaselt ollakse nende koolis seda meelt, et igale õpilasele tuleb võimaldada võimetekohane areng.

Kuidas tegeldakse Vanalinna põhikoolis andekate, mismoodi abi ja tuge vajavate ja tavaliste lastega? Peale teadmise, et selles koolis on palgal tugispetsialistid: erinoorsootöötaja, õpikeskuse tegevusjuht, abiõpetajad, erivajadustega õpilastega töö koordineerija, eripedagoog, sotsiaalnõustaja, psühholoog.

Originaalne süsteem

Selgub, et koolis on rajatud tugisüsteem, mis toetab abivajajaid ja annab lisa nendele õpilastele, kes on võimelised enamaks.

Õpe on korraldatud nii, et tugispetsialistid töötavad paralleelselt õpetajatega. Õpituge saab emakeeles, matemaatikas, võõrkeeles ja loodusõpetuses, seda 1.–9. klassini.

Direktor toob näite. Näiteks kevadel selgub, et kolmel õpilasel on mingis õppeaines edasijõudmisel raskusi. Lapsed ei saa suure klassi juures õppimist jätkata, sest vajavad järeleaitamist. Järgmisel õppeaastal võtab õpiabi õpetaja nemad kolm emakeeletunnist välja ja õpib nendega eraldi klassis. Õpiabitunnis omandatakse sama materjali mis põhiklassis, aga just neile lastele sobivama meetodi, tempo ja mahuga. Kui vanasti tehti lisatunnid ja järeleaitamised kõik pärast tunde ja õpilase päevakoormus suurenes, siis nüüd on see seadusega keelatud. Ainult erandjuhul võib olla mõni lisatund pärast tunde. Kogu õpiabi peab jääma tundide ajale.

Et sellist süsteemi rakendada, peavad pedagoogid olema motiveeritud, loomingulised ja koostööaltid: kõik Vanalinna kooli algklasside klassiõpetajad on läbinud erivajadustega laste õpetamise koolituse.

Vanemad on päri

Esimeses kooliastmes nõuab õpiabi pakkumine õpetajatelt tavalisest suuremat koostöövalmidust. “Alati, kui klassiõpetajal on tunniplaanis auk, näiteks lähevad tema lapsed kehalisse kasvatusse, võtab ta abivajajad paralleelklassi lapsed tunnist ja tegeleb nendega. Sellise tugisüsteemi rakendamisel ei jää ükski laps teistest maha,” selgitas Teemägi.

Klassiõpetajad peavad seetõttu olema väga paindlikud ja koostööaltid, rääkima läbi, mida parajasti õpitakse.

See tähendab, et õpetajad selgitavad koostöös spetsialistide ja õppealajuhatajaga välja lapsed, kel mingis aines esineb õpiraskusi.

Aluseks on individuaalse jälgimise kaart. Õpiabirühmadesse võib last määrata ainult vanema nõusolekul, aga vanemad on Kaire Teemägi hinnangul sellega väga nõus. “Nad lausa tahavad, et laps õpiks väiksemas rühmas, sest see kindlustab lapsele hakkamasaamise,” rõhutas ta.

“Oleme oma tugisüsteemi üle ise väga uhked,” rääkis Tahker. Vanalinna põhikooli õpiabisüsteem hakkas välja kujunema neli–viis aastat tagasi, kuid toimis siis põhiosas pärast tunde. Tundide ajal pakutakse Vanalinna koolis õpiabi kolmandat aastat, seda võimaldatakse kõigile abivajajatele ja see ei too lapsevanemale kaasa mingit lisakulu.

Õpetajad on harjunud

Samamoodi on jagatud ringi- ja õpiabirühmadesse andekamad lapsed, kellega tehakse individuaalset tööd. Andekamatel õpilastel on võimalus osaleda matemaatika, füüsika, keemia ja emakeele aineringide tegevuses, kus nendega tehakse eraldi tööd. Peale selle osalevad Vanalinna põhikooli õpilased Pärnu õpilaste koostöös Tartu ülikooli teaduskoolidega.

Vanalinna koolis õpetatakse füüsikat ja keemiat tasemerühmades. “Koostöös lapsevanema, lapse ja aineõpetajaga peame enne nõu, millisel ainesuunal tunneb laps ennast tugevamini,” rääkis Tahker. Selgitatakse välja, missuguse rõhuasetusega soovib noor jätkata gümnaasiumiastmes. Kas õpilane üldse tahab minna gümnaasiumisse? Mis on tema tugevused? Neil kaalutlustel jagatakse õpilased füüsikas ja keemias kahte rühma: eraldi õpet saavad suured ja väiksed keemikud ning suured ja väiksed füüsikud.

Nagu paljudes ülejäänud Eesti koolides on Vanalinna põhikoolis teemaks uusimmigrandid: Vanalinna koolis õpib lapsi, kes tulnud mõnest teisest keelekeskkonnast. Nii õpib koolis tüdruk Hispaaniast ja siin käivad poisid Rootsist ja Kambodžast. Nemadki võetakse osast tundidest välja, et neile eraldi klassis eesti keelt õpetada. Lisakeeleõppe pärast ei pikene nendegi koolipäev. “Õpetajale on see väga suur väljakutse, sest inglise keel ei pruugi neil lastel tugev olla,” tõdes Tahker.

Kuidas õpetajad õpiabi osutamist kui lisakoormust võtavad?

Direktor märkis, et õpetajale on kõik õpiabitunnid tasustatud võrdväärselt ainetundidega. “Kuid õpetajate motivatsioon ei ole ainult töötasu. Praeguseks on nad õpiabisüsteemiga juba harjunud. Nad näevad, et kasutegur on sellisel õpetamisel suur. See tagab laste hakkamasaamise ja toimetuleku,” kinnitas Tahker.

Arenguvestlus pole näpuga näitamine

Kuigi arenguvestlus on muutunud koolielu kindlaks osaks, suhtuvad paljud lapsevanemad sellesse eelarvamusega, nagu oleks tegu “vaibale kutsumisega”.

Mis on arenguvestluse eesmärk?

Tahker tõi taas näite Vanalinna koolist. “Kui lapsega teevad eri tasandil tööd nii paljud inimesed, on arenguvestlus möödapääsmatu. Klassijuhataja roll on vanemale kogu info koolis toimuvate protsesside kohta adekvaatselt edastada, anda teada, kuidas lapsel on läinud, mis tulemusi ta on saavutanud, milles ta vajab tuge, milles on tugev,” seletas koolijuht.

Arenguvestluse üks eesmärke on aidata lapsel end analüüsida. Klassijuhataja esitab suunavaid küsimusi ja õpilane püstitab endale ise õppeaastaks sihid. Eesmärk on ära kuulata laps ja lapsevanem. Järgmisel aastal vaadeldakse koos, kuidas õpilane eesmärgid täita suutis. Mingil juhul ei tohi arenguvestlus kujuneda näpuga näitamiseks. “Kui vanem tajub, et ei taha arenguvestlusele minna, on midagi valesti,” pakkus Tahker.

Koostöövestlus pole koht, kus arutatakse lapse head või halba käitumist ja antakse hinnanguid. Arenguvestlusel räägitakse lapse arengust: eesmärkidest, kordaminekutest ja sellest, kus ta abi vajab. Küsitakse tagasisidet. Kui on soov koolielu paremaks muuta, on vanema tagasiside ja ettepanekud alati teretulnud.

Uued trendid

Uuendatud õppekava valguses ei hinnata Vanalinna põhikoolis numbriliselt käitumist ja hoolsust, kuna Tahkeri arvamust mööda ei anna “rahuldav” või “hea” lapsele ega vanemale tagasisidet selle kohta, kuidas lapsel pikas perspektiivis läheb. “Nonsenss on, kui esimene veerand on käitumine rahuldav, teisel veerandil eeskujulik, kolmandal mitterahuldav, neljandal hea ja kokku hea. Meil annavad õpetajad lapsevanemale kaks korda aastas käitumist ja hoolsust puudutava kirjaliku tagasiside,” ütles koolijuht.

Koostööd tehakse linna huvikoolidega. Muusikakooli õpetajad annavad Vanalinna kooli lastele ringitunni raames pilliõpet: õpetatakse puhkpilli ja akordioni. Vanematele on see tasuta ja pillid on muusikakoolilt. Kui õpilane õpib muusikakoolis, vabastatakse ta kooli muusikatunnist ja aktseptitakse muusikakooli hinnet. Sama lugu on spordi- ja kunstikooliga. “Sellel ajal saab laps kasutada oma aega ratsionaalsemalt: kas õppida järgmiseks päevaks või harjutada midagi muud,” selgitas õppealajuhataja.

Loodus- ja tehnikamaja juhendajaid kasutatakse koolis ajuti õpetajana: see näeb välja nii, et üheskoos oma õpetaja ja loodusmaja ringijuhiga minnakse koolimajast välja jõe või mõne muu loodusnähtuse või objektiga tutvuma. Pärnu muuseumis käivad lapsed muuseumitundides.

Kutsehariduskeskusega koostöös oli õpi- ja kasvatusraskustega klassi noormeestel mullu võimalik õppida betoonkonstruktsioonide valmistamist.

Projektipäev toimub koostöös Pärnu Kunstide majaga: sealsed õpetajad valmistavad ette töötoad. Vanalinna põhikooli algklassiõpilased jagunevad gruppideks ja veedavad Kunstide majas kogu päeva: osalevad praktilises tegevuses koos õpetajatega.

Üleriigiline õppekava näeb ette, et kolmandas kooliastmes, 7.–9. klassini peab õpilane tegema loovtöö. Koolile on jäetud vabad käed, milline see olema peaks: töö olgu õppeaineid lõimiv või läbivaid teemasid käsitlev. “Meie lastel on kaks valikut: kas teha tavapärane uurimus, mida meie kooli lapsed teevad juba algklassidest saati, või loovtöö,” rääkis Teemägi. Õppealajuhataja sõnade kohaselt esitlevadki õpilased kuu aja pärast oma projekti ja kannavad loodu kevadel projektipäeval ette, publikuks emad-isad, klassikaaslased, sõbrad-tuttavad.

Ideed tunduvad põnevad: üks õpilane õmbleb ümber endale väikseks jäänud rõivad ja teeb moedemonstratsiooni, poisid valmistavad lauajalgpallimängu ja kingivad selle koos juhisega kõigile algklassidele. Üks õpilaste gruppe otsustas lavastada muusikali.

Individuaalne karjäärinõu

Vanalinna põhikoolis on eraldi rõhk karjäärinõustamisel. Osa üritusi on samasugused kogu linnas: on teabepäevad, külastatakse ettevõtteid, on töövarjupäev ja teavitusüritused koolis. Teisalt on see teema lahendatud uuenduslikult.

Eelmisel aastal tegi esimest korda aasta läbi kaheksandikega tööd koolitatud karjäärinõustaja. Karjäärinõustaja uuris iga lapse soove ja võimekust eraldi: kohtus lapse ja tema vanemaga. Spetsialist soovis teada, kui õiged on lapse soovid ja eesmärgid, kas need tuleks üle vaadata võ teha veel midagi, et eesmärk realiseeruks.

“Reaalsus on see, et gümnaasiumist langeb palju lapsi välja, sest on tehtud vale valik. Valitud on kas vale õppesuund või kool,” märkis Tahker. Tuleval aastal on kavas alustada karjääriuuringute ja laste toetamisega juba 7. klassis.

Et uus õppekava annab võimaluse teha tunniplaanis muudatusi, on Vanalinna põhikoolis 1., 4. ja 7. klassi tunniplaanis majandusõpetus. Ja ühe kehalise kasvatuse tunni asemel õpetatakse koolis 2.–3. klassis tantsima – aasta läbi ja kõige erinevamaid stiile.

Katrin Uutsalu, Pärnu linnavalitsuse haridusnõunik:

Uus riiklik õppekava on aine õpetamise prioriteetsuse asemele seadnud iga lapse arendamise. See lähenemine nõuab õpetajalt ainealaste teadmiste kõrval ka nende seostamist ümbritseva elu ja teiste õppeainetega.

Lapse õpimotivatsiooni säilitamiseks ja vajadusel tõstmiseks on vaja kasutada erinevaid õppemeetodeid ja õpipaiku, teha koostööd lapse, lapsevanema ja kolleegidega. Tänaste õppijate õpihuvist sõltub meie homne kestvus.