Suvekohvik kavandab Lasteparki lumelinna

Tõnu Kann
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suveks Lasteparki kohvikuruumid rentinud Piia Soon ja Ahti Puudersell on tehtuga sedavõrd rahul, et tahavad Nullpunkti talvelgi lahti hoida ja hoone ära osta.
Suveks Lasteparki kohvikuruumid rentinud Piia Soon ja Ahti Puudersell on tehtuga sedavõrd rahul, et tahavad Nullpunkti talvelgi lahti hoida ja hoone ära osta. Foto: Urmas Luik

Kui näitlejana tuntud Ahti Puudersell ja ta teenindust õppinud elukaaslane Piia Soon kevadel itaallasest omanikult Pärnu Lastepargi pitsabaari rentisid ja 1. juunil seal kohviku Nullpunkt avasid, andsid nad lubaduse suvel ellu jääda. Ja pidasid sõna.

Ürituse muutis riskantseks teadmine, et pitsabaarina ei vedanud Lastepargi paviljon end ärilises mõttes välja isegi itaallase juhtimisel. Too lahkus ja jättis hoone tühjaks.

Vastsed rentnikud otsustasid kohviku kasuks.

Ja ennäe imet, suvi on seljataga ja algajail kohvikupidajail nüüd juba kindel tahtmine ees ootav talvgi üle elada ja renditud paviljon välismaalaselt eestlastele tagasi osta.

“Ei mingit talveunne jäämist,” lubas Soon, kuigi tal olnud tänavu suvel ainult üks kohvikuvaba päev, jaanipäev, sellegi oli ta väsimusest kodus maha maganud.

Puudersell jagas suvel end teatritegemise, raadioajakirjaniku töö ja kohvikupidamise vahel. “Mootorrattaga sain sõita väga vähe,” tunnistas mees oma hobi unarusse jäämist. See-eest korraldas ta Lastepargis rea üritusi.

Omad kunded

“Meid on üles leidnud kohvikuinimesed,” arutles Soon. “On kundesid, kes käivad siin kaks–kolm korda päevas kohvi joomas. On kesklinnas töötavaid inimesi, kes tulevad igal hommikul, võtavad hommikueinet, putru, sooje küpsetisi, võileibu ja tulevad siia lõunatki sööma. Vahel istuvad veel õhtul pärast tööd tunnikese meie juures.”

Kodustati mõni turistki.

“Üks Soome tädi käis siin iga päev kaks nädalat järjest, siis pidas nädala vahet, küllap oli vahepeal kodus Soomes, ja seejärel käis jälle kaks nädalat iga päev meil. Nüüd, kui lahkus, ütles, et tuleval suvel näeme jälle,” meenutas Soon. “Ühed inglased hakkasid meil teed joomas käima, neile tuli tee kõrvale sooja piima pakkuda, sakslasi hakkas tulema päris palju, kui nad avastasid, et mul on sorav saksa keel suus.”

Menüü ja lapsed

Nullpunkti pidajad on veendunud, et kohvikul peab olema omanäoline menüü ja laiem eesmärk. “Kasutame kohvikupidamise juures ära, mis meil käepärast on,” arutlesid nad. “Kui me juba Lastepargis asume, tahame siin emasid ja lapsigi näha.”

Suvel said lapsed pargis jalgratastega sõita ja kriidiga joonistada. Nüüd kavandavad Puudersell ja Soon pargis lehesõda.

“Lastel ikka keelatakse sügislehehunnikuid sõtkuda, meie toome just lastele suure lehehunniku kokku ja laseme neil siin ühe päeva möllata, kuidas jaksavad,” rääkis Soon, kes on emana mürsikute tahtmistega tuttav.

Talvel ellujäämiseks on aga varuks suuremad plaanid.

“Tahame Lasteparki kujundada lumelinnaku, teeme siia keskele lumemüüri ja väikese liumäe, et lastel huvitav oleks. Emad võivad kohvikus istuda ja akendest, mis parki avanevad, oma võsudel silma peal hoida,” rääkis Soon. “Ausõna, see on esimene aasta minu elus, kui ma ootan talve ja palju-palju lund.”

Uuematest ettevõtmistest rääkides lubasid kohvikupidajad hakata pühapäeviti Nullpunktis pannkoogihommikuid korraldama.

“Kusjuures moosid on kõik meie oma tehtud. Siinsamas teeme küpsetised, kõik road ja magusad koogid,” avaldas Puudersell. “Hea uudis on, et kõik, mis puutub marjadesse ja puuviljadesse, on terviseameti poolt lubatud korjata eraaiast, nii et salatid-moosid ja kastmedki valmistame ise ja hoolikalt valitud materjalist. Et ärilises mõttes ellu jääda, tuleb vaim värske hoida ja kogu aeg olla valmis midagi uut pakkuma, olgu söögipoolist või midagi meelelahutuslikku.”

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles