Mõtetest koorus parem Eesti

Üleriigiliste mõttetalgute kogukonna toimkonna juht Kaia Roots ütles, et varem nime kirja andnutele tuli hommikul tublisti lisa, sest inimesed olid eelarvamuslikust suhtumisest üle saanud. Kõikjal Eestis osales talgutel üle 11 000 inimese, neist 728 Pärnumaal.

Pärnu noorte vabaajakeskuses tegutsenud mõttekotta olid tulnud paljud tuntud pärnakad: linnaarhitekt Karri Tiigisoon, maksuameti juhataja Jaan Krinal, lastekodu direktor Priit Sutt, helilooja Andrus Kallastu. Koja tööd korraldasid sotsiaaldemokraadid Epp Klooster ja Margo Orupõld, kes kutsusid üles positiivsusele ega sildistanud kordagi midagi erakondlikult.

Esmalt rääkis kunstiakadeemia tudeng Flo Kasearu Tallinnas ettevõetud eksperimentidest, mis politsei tähelepanu on pälvinud. Reklaamplakateid ümberpööravate üliõpilaste eesmärk oli siiski probleemide tõstatamine ja nähtustele tähelepanu tõmbamine, mitte korrarikkumine. Hiljem tegi Tiigisooni juhitud grupp ettepaneku anda kunstnikele Rüütli tänaval rendivaba pinda.

Mõttetalguteks pakkusid kokkutulnud välja neid huvitavad küsimused, mis jagati linnaelu, loodusväärtuste ja julgete mõtete grupi vahel. Algul oli kavas moodustada kultuurielu gruppki, ent selle liikmed hajusid ülejäänud gruppide vahel.

Mõtete koorumise, nende täpse sõnastamise ja teisteni viimise protsess ei kulgenud lihtsalt. Kes ammutas teadmisi noorusajast, kes välismaal nähtust, kes kippus pikalt lobisema. Aga kõik sai kirja ja kellegi mõtteid ei hakatud hindama.

Linnaelu grupp soovitas jõe atraktiivsemaks muutmiseks moodustada jõeseltsi, korrastada talgute korras jõekaldaid ja meelitada inimesed jõe peale (vesirattad tagasi). Jaansoni rada võiks teha täisringi, võiks olla eri radade (Jaansoni, Siinmaa) kaart, piknikukohti tuleks rajada sinna, kus inimesed käivad (kuhu venelased pinke on viinud), pakkusid talgulised.

Tartu tudengid joonistasid tänavale valsisammud ja lisasid: “Kas tantsime?” Pärnuski võiks olla rohkem noolemänge, audiogiide ja muid uudishimu tekitavaid-rahuldavaid asju. Samuti tuleks talguliste arvates luua “mõtete kast”, olgu siis virtuaalne või füüsiline.

Loodusväärtuste grupp soovitas eramute prügikonteinereid jagada naabrite vahel ja kokku leppida, kelle autoga nädalavahetusel poes käiakse. “Otsid käimlat, koputa esimesele uksele,” pakkus grupi esindaja välja lahenduse avalike käimlate nappusele.

Tehti ettepanek motiveerida õpilasi koole heakorrastama, tellida suurema kraami prügimäele viimiseks kortermajade juurde paariks päevaks suuri konteinereid, panna vana mööbel äraviimiseks tänavale (koos andmetega panija kohta, kes ise on valmis selle ära viima), kasutada kauplustes senisest vähem kilekotte.

Ülejõe raamatukogu renoveerimiseks on pärnakad valmis korjandusi tegema ja nii kaua raamatukogu ees lugema, kui see alles jääb.

Julgete mõtete gruppi esindav Kallastu pakkus, et Pärnus võiks olla koht lõhkumiseks. “Osa saadetakse sinna sundkorras, osa tuleb vabatahtlikult, kui uus koorem vana mööblit tuleb,” rääkis ta.

Raeküla Vanakooli keskuses juhtis talguid Pärnu juurtega laulev näitleja Jüri Aarma. Tema mõttekoda täitis keskhommikuks üle 30 kaasalööja. Esimene teema “Väärtus ja kultuur” oli ühisarutelus jõudnud meediakajastusteni, kus halb uudis müüb heast uudisest rohkem ja tekkinud on klikiuudiste ajajärk.

“Miks?” ärgitas talgujuht kaasa mõtlema. “Mõnes mõttes annab see nagu leevenduse oma hingehädadele, arusaama, et ma ei ole ainus loll, kes kodulaenu on võtnud,” lisas teemasse värvi kojavanem Valter Parve.

Samal ajal arutles Punase Risti seltsi saalis Kuninga tänaval ühistegevuse ja koostöö üle ainsa venekeelse talguseltskonna paarkümmend liiget. Kuidas teha koostööd kodulinna elus, oli neile selge, sest Suur-Sepa 16 linnavalitsuse saalis väljakuulutatud talgukoha pidi Raduga kojavanem viimasel hetkel muutma. Põhjuseks punane päev kalendris ja turvaprobleemid.

Talgujuht Kristina Papsejeva ütles, et kaasa löövad Pärnus praktiseerivad Narva kutsehariduskeskuse nooredki ja arutavad loodusväärtuste ning kodu, pere ja järelkasvu teemat.

Pühavaimu tänaval Jana Tringi erakooli saalis pani kojavanem Kalevi kommivabriku saadetud Minu Eesti segukomme alusele.

“Presidendi tervitusest jäi kõlama, et pole oluline, kas meid koguneb täna 10, 100 või 500 000, head ideed võivad sündida nii ühel kui teisel juhul,” mainis mõttetalguline Andrus Haugas.

Lõpetuseks panid kõik talgulised kirja lubaduse, mida ja mis ajaks tema midagi ära teeb. Talgujuhid koostavad väärt mõtetest koondi, sellest moodustub ühtne infopank, mida kasutades saab elu oma kodukohas ja kodumaal hakata paremaks muutma.