Homme kell 16 avatakse Pärnu muuseumis Eesti arhitektuuripärandit ja muinsuskaitset tutvustav näitus "Ultima memoria. Eestimaa lagunenud ja hüljatud kultuurimälestised".
Veerand arhitektuuripärandist on hävimisohus
2. juuni 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Halvas või avariilises seisundis on 1156 Eesti mälestist ehk 26,3 protsenti kõigist arhitektuurimälestistest.
Näituse "Ultima memoria. Eestimaa lagunenud ja hüljatud kultuurimälestised" eesmärk on juhtida tähelepanu probleemidele seoses arhitektuuripärandiga. Selleks on tihti omanike teadmatus, muinsuskaitsjate kehv teavitustöö, riigi suutmatus abistada ja pakkuda tuge mälestiste omanikele.
Sageli ei näe muinsuskaitse omanikes ega omanikud muinsuskaitses oma partnerit ja liitlast kultuuripärandi kaitsmisel ning tutvustamisel.
Avataval näitusel tutvustatakse Eesti mitmekülgset, kuid lagunenud või hävimisohus muinsuspärandit. Analüüsi all on mälestised kõikidest Eesti maakondadest ning tähtsamatest linnadest. Käsiteldavaid objekte on kokku 20. Nende hulgas on mõisaid, elamuid ja tööstusrajatisi 18. sajandist tänapäevani.
Näituse kuraatorid on Eesti muinsuskaitse ümarlaua esimees Mika Orava ja ajaloomuuseumi teadur Olev Liivik. Tekstid on koostanud kunstiteadlane Carl-Dag Lige, kujundajad on Margit Randmäe ja Mika Orava, fotograaf Meeli Küttim. Näitus jääb avatuks 27. juunini.
Väljapaneku avamisel annab Arnold Ebrok muuseumile üle ajaloolise kivitalva Eduard Bliebernichti kollektsioonist.
Bliebernicht oli Pärnu muinasuurimise seltsi liige. Selle seltsi kollektsiooni baasil loodi 1896. aastal Pärnu muuseum. Talb arvatakse olevat 3500-4000 aastat vana ja see on leitud jõesuudmest.