"Kihnu Virve kaalender" pajatab saare legendist

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Virve elu suurim teekäänak oli 1985. aasta suvi, mil ta filmi "Kihnu mees" võtete ajal sattus kokku Kukerpillidega," hargneb lauluema lugu "Kihnu Virve kaalendris 2010".
"Virve elu suurim teekäänak oli 1985. aasta suvi, mil ta filmi "Kihnu mees" võtete ajal sattus kokku Kukerpillidega," hargneb lauluema lugu "Kihnu Virve kaalendris 2010". Foto: Urmas Luik

Turismihooaja alguses rõõmustab SA Kihnu Kultuuri Instituut järjekordse hariva trükisega, see on legendaarsele lauluemale pühendatud "Kihnu Virve kaalender 2010".


Kalendri toimetaja, Pärnumaa väikesaarte elu ja inimesi läbinisti tundev riigikogu liige Mark Soosaar rääkis, et kihnu, eesti ja inglise keeles trükis väärtustab kihnlaste kultuuri ja keelt ning teadvustab seda kui UNESCO vaimse ja suulise pärandi nimekirja kantud kultuuriruumi suurele ilmale. Oma kalender ripub kihnlaste kodudeski, sest selles kajastub neile omane märkide süsteem, nagu näiteks kördikiri.



Siseministeeriumi Kihnu regionaalprogrammi ja kultuuriministeeriumi programmi "Kihnu kultuuriruum" toetatud tähtraamatut esitles Soosaar reede hilisõhtul Manija saarekeskuses, laulsid Kihnu Virve ja tema pereansambel.



Manijal kasvanud Virve Kösterile pühendatud trükise ettevalmistamine algas aastapäevad tagasi ning jõudis ajaloolis-kultuurilise tulemuseni.



"Nüüd suab riäki kõiki. Mede emä tegi Vene aegõs ljõpust nuku, pani piä otsa ning kihnu riided selgä. Sedäsi eläs vanaemä tehtud sinimustvalgõ terve selle pitkä raskõ aa üle," pajatab kalendri 81aastane peategelane küünläkuu leheküljel.



Läbivalt Kihnu teki triibustiku järgi kujundatud kuupäevade taustal on kasutatud nii Soosaare kui Vaiko Eduri ja Artur Sadovski tehtud ning Kihnu kultuuri instituudi arhiivi fotosid.



Kõnealune suureformaadiline ja spiraalköites 2010. aasta kalender on neljas omasugune. Nii kujunduselt, teostuselt kui põhiväärtuselt eelnesid sellele esimesena võrratust käsitöömeistrist Rosaali Karjamist ehk Ärma Roosist jutustav "Kihnu Roosi kaalender 2007", saarelt pärit ja Kanadas elanud naivisti Jaan Oadi elu ja loomingut käsitlev "Kihnu kaalender 2008" ja Kihnu kultuuri 75aastasele ajaloole ja inimestele pühendatud "Kihnlasõd Manõjal kaalender 2009".



Toimetaja jutu järgi plaanib SA Kihnu Kultuuri Instituut kalendrite väljaandmist jätkata, aga vara on küsida, kes või mis on ületuleva aasta peakangelane või teema.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles