Samal ajal kui arheoloogid leidsid Pärnu Vallikääru kraaviveerest vanu kaldatoestuse jäänuseid ja uusaegse puidust reoveetoru, tõid kääru rekonstrueerimise eeltööd ilmsiks, et vana muldkindlustus võib lihke tõttu kraavi vajuda.
Vallikääru maalihke oht varjutab hansapäevadeks valmistumist
/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
11. juuni 2009, 18:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päevil, kui arheoloogid eesotsas Rünno Vissakuga rõõmustasid kaevamiste käigus nähtavale ilmunud palgiotste ja plangujäänuste üle ning avasid kindlusevalli läbiva ristkäigu kraavipoolse otsa, võttis geoinsener Mait Mets pinnaseproove, arvutas kõrguste vahesid, mõõtis kaldeid ning järeldas, et armastatud Vallikäär on Pärnu lihkeohtlikumaid paiku.
"Isegi nähtavale tulnud vanad vallitoestuse jäänused on viltu ja kõnelevad maa lihkumisest kraavi suunas," ütles Mets, kes on Pärnu maalihkeid uurinud 1965. aastast ja võtnud arvutuste aluseks 1966. aasta 16. novembril Pärnu jõe vasakkaldal Viisnurga juures toimunud nüüdisaja hästi uuritud suurima Pärnu maalihke.
"Arvutame lihkeohtlikkust analoogmeetodil, võttes arvesse konkreetsed varem toimunud lihked ja tingimused, mis maalihkeni viisid," selgitas Mets, rõhutades, et tegu pole arvamuse, vaid arvutustulemustega. "Igal juhul tuleb Vallikäär kraavipoolsest küljest kindlustada, enne ei tohiks sinna raskeid seadmeid peale tuua ega seal isegi rahvarohkeid üritusi korraldada."
Pärnu abilinnapea Peeter Saunpere, kelle õlul on Vallikääru rekonstrueerimise korraldus 2010. aasta Pärnu rahvusvahelisteks hansapäevadeks, on mures, sest Vallikäär on riiklikult kaitstav muistis.
Rekonstrueerimise eelprojekt ongi juba läbinud kaks muinsuskaitseameti ekspertkomisjoni, esmaspäeval koguneb asja arutama arheoloogiakomisjon, ent juba nüüd on teada, et eelprojekt on pälvinud komisjonide liikmetelt märkusi.
Eriti teeb muinsuskaitse spetsialiste murelikuks võimalik kindlusevalli toestamine.
Muinsuskaitse Pärnumaa vaneminspektor Karin Vimberg ütles, et muinsuskaitsjad tunnevad teatavad kartust Vallikääru lihete vastu kindlustamise ees. Teine Pärnumaal töötav muinsuskaitse vaneminspektor Nele Rent sõnas, et mingit valli ümbritsevat betoonvööd ta ette ei kujuta ning kui projekt muinsuskaitses kooskõlastust ei saa, ei toimu vallil rekonstrueerimist.
Muinsuskaitsjad ei ole valli ilusaks muutmise vastu.
"Tuleb lihtsalt leida sobiv lahendus," resümeerisid nad. "Sealjuures tuleb arvestada, et Vallikäärul on lisaks Rootsi aegsele ka hilisem kultuurikihistus."
Mets, kes insenerina pakub kalda kindlustamise tehnilise lahenduse, ütles, et Eesti arhitektid on küllalt osavad valli toetamise tehnilist poolt ilusasti peitma.
"Aga isegi kui vall rekonstrueerimise mõttes rahule jätta, tuleks ta lihke vastu kindlustada," jäi Mets endale kindlaks.