Pärnumaa kahe Leader-tegevusgrupi otsusega toetatakse Euroopa Liidu abil maakonnas arendustegevusi kokku 23 miljoni krooniga. Mereäärsed vallad panustavad suurima summa romantilise rannatee ideele.
Mereäärsed vallad kavandavad romantilist rannateed
18. juuni 2009, 07:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu lahe partnerluskogu kaheksa valda (Häädemeeste, Tahkuranna, Sauga, Audru, Tõstamaa, Koonga, Varbla ja Kihnu) otsisid kaua ühisosa, mis aitaks kujundada piirkonna mainet ja motiveerida ettevõtjaid. Algideest, ühisest ranna- ja kalurikülade ning kalapüüdmise traditsioonist oli raske kinni võtta, sest kala on vähe ja kalapüük hääbumas. Seevastu ühine kaunis rannajoon on jätkuvalt olemas, sealt jõutigi mõtteni turundada piirkonda romantika võtmes.
Romantiline rannatee (RR) on teekond, mis viib rändaja 250 kilomeetri pikkust rannajoont pidi Varblast Iklani või Iklast Varblani, põigetega Kihnu saarele ja sisemaale, kus on märgid Läänemere kunagisest rannajoonest.
Romantiline rannatee ühendab endas teid ja radu, teenindusasutusi, kultuuri-, ajaloo- ning loodusväärtusi ja -sündmusi, mis jäävad kaheksa valla piiridesse.
Ettevõtjad saaksid arendada rannatee mõtet toetavaid tooteid ja tegevusi, külad, seltsid, vallad ja üksikisikud oma ettevõtmisi.
Leader-programmi toetusega on valdadel kavas ühisturunduse eesmärgil välja töötada ühine stiiliraamat ja kujundus, marsruute ja pakette tutvustavad trükised, anda välja tootekataloog ja käivitada e-pood ning teha toidutootmise ja tootearenduse koolitusi. Kavas on hakata korraldama hapukurgifestivali, mis viitaks piirkonna traditsiooniliste kurgisoolamisoskuste säilimisele.
Pärnu jõe äärseid Pärnu-, Viljandi- ja Raplamaa valdu ühendava rohelise jõemaa koostöökogu tegevjuht Merle Adams teatas, et projektide kaudu arendatakse jõemaal välja käsitöökodade võrgustik. Toetakse jahimaju ja loodusharidusega seotud tegevusi, muusikateemalise mänguväljaku ja laululavade ehitust, metsamaterjali väärindamist, lambaliha töötlemist, mesila arendamist ning mesinikutöö tutvustamist, puhkeala planeeringuid, arendatakse Järvakandi piirkonnas klaasitootmise traditsiooni. Luuakse Suure-Jaani kütusekäitlemise muuseum, antakse välja piirkonna keskkonnalehte, arendatakse külamajade võrgustikku.
Eriti põnevaks pidas Adams seda, et jõemaal, täpsemalt Suure-Jaani vallas asub pärast sajandivanuse mootori taastamist tööle Altveski vesiveski, mis turistide paelumise kõrval jahvatab suveniirtootena kohapeal jahu.