Kompostimismasin tõestas ennast Paikres

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paikre prügilas läbis pealinnast laenatud ja ligi viis miljonit krooni maksev kompostimismasin esimese tööproovi edukalt, jättes endast maha 100 tonni mulda. Naturaalne paraja peensusega sõmerjas kompostmuld pudeneb sõrmede vahelt.
Paikre prügilas läbis pealinnast laenatud ja ligi viis miljonit krooni maksev kompostimismasin esimese tööproovi edukalt, jättes endast maha 100 tonni mulda. Naturaalne paraja peensusega sõmerjas kompostmuld pudeneb sõrmede vahelt. Foto: Ants Liigus

Põlendmaal Paikre prügila kaugeimas nurgas töötas nädalapäevad viljakombaini meenutav masin, mis ahmis oma raudkõhtu kalmistu- ja haljastusjäätmeid ning puistas neist hiigelhunnikutesse sõmerat kompostmulda.


Ligi kolme uue Mercedese hinnaga võrdse ehk siis veidi üle viie miljoni krooni maksva kompostimismasina muretsemine ei lähe OÜ Paikre plaanidega kokku, küll aga selle kui usina töötegija laenutamine kolleegidelt Tallinna prügilast.



"Nüüd me ei lase teda enne ära, kui kõik tehtud on, meil peaks siit tulema 500 kanti ehk ligi 100 tonni komposti," jälgis OÜ Paikre juhataja Teet Kurs pingsalt kompostimismasina tööd.



Asfaltplatsile mitme kuuga kogutud, peamiselt Pärnu kalmistutelt toodud haljastusjäätmete aunadest lipendas kile- ja paberkotte, tõendades inimeste saamatust tarbetuks muutunud sodi liigiti kogumisel.



"See masin sorteerib ise prügi ära - paber, kile, kännud, juurikad, oksad - ja puistab eraldi hunnikusse nagu kompostigi," seletas Saksa päritolu masina tarkust selle operaator Einart Oleks, kes Paikres oli komandeeringus.



"Ühelt poolt on vaja süsteemi, et jäätmeid liigiti kogutakse, teiselt poolt kontrolli, et see toimiks," möönis Kurs. "Kontrolli saavad teha vastavad võimuorganid või vedajad, aga meie oleme fakti ees, et hunnik on siin ja pool jääb üle: vaatame, mida sellega edasi teha."



Puulehed, kuivanud lilled, oksad peenestas masin parajalt peeneks mustaks kompostmullaks, mille kasutamise üle Paikres alles pead murtakse. Suve lõpuks annavad Saku maaviljelusinstituudi teadurid teada, mida too uudistoode sisaldab. Siis võib Põlendmal edasi mõelda, kas pakkuda looduslikku komposti linnaparkide uuendajatele või eraisikutele.



"Komposti hakkasime katseliselt tegema sellepärast, et järgmise aasta 16. juulist peab biolagunevate jäätmete mahuprotsent minema prügilasse ladestavatest jäätmetest 45ni ning vähenema veel iga järgneva aastaga, praegu piiranguid ei ole," selgitas Kurs.



Aasta pärast ei tohi prügimäele sattuda jäätmed, mida annab taaskasutada või kompostida. "Et seda nõuet täita, on vaja jäätmeid liigiti koguda. Kui minna surnuaedadesse, siis seal on eraldi konteiner haljastusjäätmete ja teine küünalde ja plasti tarvis, aga tegelikkus on näha siin hunnikus," viitas Kurs kompostimismasina nina ette kerkivale segajäätmete kuhjale.



Esimene kompostitegemine tõendas tehnika kõikvõimsust. Järgmine raudabilise laenamine on Paikrel plaanis tuleval kevadel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles