Autojuhid saavad kaks aastat Pärnu tänavate kaevamist kiruda (1)

Tiheda liikluse tänavatest kaevatakse näiteks üles Tallinna maantee ja Jannseni tänava ristmik, Tallinna maantee Voorimehe tänavast Jannseni tänava ristmikuni, Riia maantee Rähni tänavast Vanapargi tänavani. Lisagem siia Ehitajate tee ja Papiniidu silla remont, mis sel sügisel alguse saab.

Eelmised torustikud on 50-60 aastat vanad

Kesklinna, Rääma ja Ülejõe tänavaid kaevatakse vee-, kanalisatsiooni- ja sademeveetorustike ehitamiseks ning rekonstrueerimiseks. Kui Vana-Pärnu ja Raeküla majapidamised ühisveevärgiga ühendati, oli inimestel algul samuti ebamugav, kuid lõpuks kaalus tulemus algse pahameele üles.

“Hakkame ümber ehitama torustikke, mis on 50-60 aastat vanad,” rääkis AS Pärnu Vee juhataja Garri Suuk. “Kui me seda ei tee, võivad paljusid inimesi varsti veel suuremad ebamugavused tabada.”

Igale tööde piirkonda jäävale kinnistule ehitatakse uus liitumispunkt. Kui tulevikus peaks juhtuma avarii, saab Pärnu Vesi vett sulgeda kinnistute kaupa ega pea seda tegema näiteks kogu Pikal tänaval.

Selleks, et Euroopa Liidu abiga Pärnu vee- ja heitveetorustikke uuendada, on hulk inimesi tükk aega vaeva näinud. Esmalt võeti ette Vana-Pärnu ning Raeküla, sest Raekülas puudus kanalisatsioon ning pooles Vana-Pärnus vee- ja heitveetorustik.

Aastatel 2006-2008 ehitati nendes kahes linnaosas 58 kilomeetrit torustikke. Raekülas loodi 1223 kinnistule võimalus ühineda kanalisatsiooniga ning Vana-Pärnu 342 kinnistut saavad liituda kanalisatsiooniga ja 297 kinnistut ühisveevärgiga.

80 kilomeetrit uusi torustikke

Nüüd on ette võetud kesklinn, Ülejõe kaks piirkonda ja Rääma. Kes kinnistu täpsusega teada tahab, kuhu tööd jõuavad, peaks vaatama Pärnu Vee kodulehte internetis. Kokku rekonstrueeritakse või ehitatakse 80 kilomeetrit torustikke ja kuus pumbajaama.

Tööde finantseerimiseks saab Pärnu Vesi Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist 91 miljonit krooni tagastamatut abi, millele lisandub 45 miljonit krooni omaosalust. Omaosaluse arvelt tuleb ehitada näiteks sademeveetorustikke, mida EL ei rahasta.

Omaosalusest 29 miljonit saab Pärnu Vesi keskkonnainvesteeringute keskuselt (KIK), et kasutada Euroopa Investeerimispanga (EIB) raha. Laenuleping sõlmitakse 20 aastaks, selle intress on kuue kuu Euribor ja üks protsent marginaali. Ükski erafirma nii odavalt laenu ei saaks.

Ülejäänud 16 miljonit krooni peab maksma Pärnu Vesi või selle omanik Pärnu linn. Linn kasutab maksutulu, Pärnu Vesi kogub raha vee- ja kanalisatsiooniteenuste tarbijatelt.

Torustike ja pumbajaamade ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks välja kuulutatud riigihanked lõppesid edukalt, võitjad nõustusid tööd tegema pea kolm korda (37,3 protsenti) prognoositud maksumusest odavamalt. Suuk peab selle põhjuseks praegust majandusolukorda ja seda, et kõikidel projektidel oli ehitusluba.

Kuna raha kulus tunduvalt vähem, tahaks Suuk kesklinna ja ranna rajooni osa laiendada. Eelkõige seal, kus kanalisatsioon puudub või torud väga amortiseerunud on. “Ootame ära keskkonnaministri uue meetmemääruse ja kavatseme järgmises rahastamistaotluse voorus osaleda,” lausus ta.

Suvel kesklinnas ei kaevata

Nii või naa hakatakse kahe aasta jooksul kaevama Pärnu kesklinnas ja ranna rajoonis kuursaalist ja Vanast turust jõeni jääval alal, Ülejõel Siimu silla ja Ülejõe gümnaasiumi vahel ning Räämal Ehitajate teest jõeni. Selleks, et Pärnusse järgneval kahel suvel turistid tuleksid ja oma inimesed liikuda saaksid, on Pärnu Vesi seadnud kaevajatele hulga piiranguid.

Esiteks: suvel kesklinnas ei kaevata. Järgmise aasta jaanipäeva paiku toimuvad Pärnus rahvusvahelised hansapäevad, kuhu on oodata 100 000 turisti. Peale selle toimub Pärnus suvi läbi hulk üritusi. Nii seatigi hanketingimustesse, et nii 2010. kui 2011. aasta suvel tehakse kesklinnas kaevetöödesse paus, mis kestab 15. juunist 15. augustini. 15. juuniks peavad olema tehtud taastamistööd, see tähendab, et juunis enam uusi kraave ei kaevata.

Teiseks: korraga võib lahti olla ligi 30meetrine kraavijupp. “Täpne pikkus sõltub kaevude vahest, mis mõnikord on 25, aga vahel 32 meetrit,” selgitas Suuk. Selline piirang tagab tema hinnangul tänavate kiire taastamise ja inimeste pääsu koduhoovi.

Kolmandaks: igas piirkonnas korraga avatud kaevikute arvu on piiratud. Kesklinnas võib samal ajal lahti olla viis, mujal kolm kaevikut.

Suugi arvamuse kohaselt kulub tänava kaevamisest asfaltimiseni kuu-poolteist. “Kohe pärast tööde lõppu ei saa kaevikut asfalteerida, vahepeal peab maapind vajuma,” lausus ta.

Nähes, et Pärnus läheb suureks kaevamiseks, kehtestas Pärnu linnavolikogu uue kaevetööde eeskirja, mis karmistab tänavate taastamise nõudeid. “Tänavaid taastatakse tunduvalt paremini kui seni. Olime üks initsiaatoritest, kes soovisid, et uus eeskiri oleks enne hangete väljakuulutamist valmis,” rääkis Suuk.

Ettevalmistustele vaatamata on Suuk kindel, et mingid probleemid nii suurte kaevamistööde puhul tekivad. Mis saab Oja tänava bussiliiklusest, kuidas läheb Tallinna maantee ja Jannseni tänava ristmiku kaevamine, millisete tänavate kaudu tuleb ümbersõit – need on osa küsimustest, millest sõltub paljude inimeste heaolu.

Bussiliikluse ümbersuunamisest ja tänavate sulgemistest-ümbersõitudest lubas Suuk Pärnu Postimehele jooksvalt teada anda.