Vanapargi allee on jätkuvalt tüliõun

Linnavalitsusel oli Vanapargi allee noorendamiseks linnavolikogu otsus, eelarves oli eraldatud selleks 950 000 krooni ning Hollandist ostetud 165 nelja meetri kõrgust pärnanoorukit, kui kõik peatus ja Vanapargi allee noorendamisest sai ei-projekt.

Poliitikud Mark Soosaar, Valter Parve ja Mart Jüssi käivitasid protestiaktsiooni koos vanade puude saagimise vastuallkirjade kogumisega ja aktiivsemad eestseisjad aheldasid end isegi puude külge nagu Brasiilia vihmametsade kaitsjad.

“Olen endiselt seisukohal, et see Pärnu vanim, 1870. aastatel istutatud allee on täiesti normaalses seisus,” ütles Soosaar. “Mul on just praegu, Pärnu filmifestivali ajal külas Soome arhitekt, kes muu hulgas imetles Pärnu vanu puid, mille võrad pole piinlikult tagasi lõigatud, nagu seda on tehtud mõnes Põhjamaade linnas, jättes tehisliku mulje.”

Pärnu linnaednik Kristiina Kupper on teisel seisukohal. “See allee on jätkuvalt haige ja murdumisohtlik,” sõnas Kupper. “Aga me ei tohi ilma keskkonnaameti loata seal midagi suuremat ette võtta, ainult kõige ohtlikumaid kuivanud oksi võime lõigata.”

Ühe puu saagimiseks linnaaednik Vanapargis siiski loa sai ja see puu osutus õõnsaks. “See võinuks millal tahes murduda,” nentis Kupper, lisades, et Soomes on pärast inimohvriga lõppenud pargipuumurdumist selliste puude suhtes väga ettevaatlikuks muututud.

“See, et vanad puud on seest tühjad, on loomulik,” oponeeris Soosaar. “Kel natukegi tugevusõpetusest aimu, teab, et toru on vastupidavam kui post.”

Allee on rahule jäetud

Kui looduskaitse tunamullu pargiallee saagimisele keelu peale pani, tehti puudele mitu ekspertiisi, peale selle, mille linn oli tellinud dendroloogilt-patoloogilt Märt Hansolt ja kus teadur hindas Vanapargi allee puude seisundi halvaks.

Järelekspertiisid tunnistasid puud tervemaks, kuid siiski ravi ja hoolitsust nõudvaks ja osa puid väljavahetamist vajavaks.

Ootamatult selgus, et puud ei kuulugi linnale ja hoolitsejaks peab hakkama saagimise keelanud looduskaitsekeskus ise. Kuid keskus taganes sellest kohustusest, kui avastas, et Pärnu on teinud avalduse Vanapargi allee munitsipaliseerimise kohta. Nii jäigi allee hooleta, linn oli selle uuendamise raha mujale kulutanud. Välja ei vahetatud isegi lubatud puid.

“Alleel pole enam tehtud muud, kui ainult kõige kuivemad oksad on maha lõigatud,” tunnistas Kupper. “Ka haigusi pole ravitud.”

“Puud ongi elupaigaks väga mitmekesistele organismidele,” ütles seepeale Soosaar. “Ei pea neid siis tingimata haigusteks nimetama.”

Soosaarel on Pärnu kõrghaljastuse kohta terviklik kontseptsioon, mis erineb täiesti linnaaedniku omast. Samal ajal on Vanapargis ja isegi Munamäel hakatud puude juurtele peenikest graniitkillustikku panema. “Seegi nipp on Soomest ja kaitseb puude koort trimmerdamise eest,” selgitas linnaaednik. Graniitkillustik puujuurtel on ainus, millega Soosaar Kupperiga ühel nõul on.

Osa pärni alles koolis

Kõige tipuks kasvab suur osa tunamullu Hollandist Vanapargi allee noorendamiseks ostetud pärnadest ikka veel Karukäpa puukoolis.“Sealt juba öeldigi, et kauemaks neid kooli jätta ei saa, sest puud on kasvanud liiga suureks,” rääkis linnaaednik.

Ühe puu hooldamine Karukäpal läheb Kupperi sõnade kohaselt maksma umbes 500 krooni aastas.

“Neid sealt ära tuua napib raha ja kohta, kuhu neid linnas istutada, polegi nii lihtne leida: kus on torud maa all, kus ei jätku ruumi. Väga hajutada neid üheealisi ilusaid pärnasid ka ei tahaks,” muretseb Kupper.

Soosaare arvates on noortele pärnadele Pärnu haljastuses ruumi küllaga. Ta on ise noori puid tühikutesse istutanud ja arvab, et linna kõrghaljastuse eest saaks hoolt kanda lausa ühiskondlikus korras, kui oleks juhendaja ning inimesed kokku kutsuda.

“Meie Soosaarega küll vist selles küsimuses ühte tuppa ei mahu,” arvas linnaaednik Soosaare algatatud ühiskondliku puudehoolduse kohta.