Rein Raudsep: Teavet Eesti maavarade kohta

, keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonna juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rein Raudsep.
Rein Raudsep. Foto: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Tänavu kevadel alustas keskkonnaministeerium ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava koostamist. Selleks, et koostamisel saaksid osaleda võimalikult paljude huvirühmade esindajad, korraldame avalikke arutelusid. Esimene neist toimus 19. veebruaril ja tõi ministeeriumi suure saali rahvast täis.


See kinnitab tõika, et inimeste huvi keskkonna ja sellega seotud küsimuste vastu on suur. Seejuures pööratakse kõige enam tähelepanu oma kodukohale ja selle lähiümbrusele. Kasvab ka nende hulk, kes soovivad meie elukorralduses aktiivselt kaasa lüüa. Selle üheks eelduseks on aga info kättesaadavus. Sest mida rohkem ja täpsemalt inimesed teavad, seda asjatundlikumalt nad keskkonna heaks tegutsevad.



Eesti maavaradest annab ülevaate keskkonnaministeeriumi ja maa-ameti ühistööna käivitatud keskkonnaregistri maardlate nimistu. See on andmebaas, mis sisaldab andmeid kõigi meie maismaal, piiriveekogudes, territoriaal- ja sisemeres ning majandusvööndis paiknevate maavarade kohta. Andmebaas asub maa-ameti koduleheküljel kaardiserveris (http://www.maaamet.ee/) ja täieneb pidevalt.



Näiteks märtsi lõpu seisuga oli seal üle 800 registrikaardi, kuhu on kantud dolokivi, fosforiidi, järvelubja, järvemuda, kristalliinse ehituskivi, kruusa, liiva, lubjakivi, meremuda, põlevkivi, savi ja turba varud maardlate või nende osade kaupa. Peale selle on maardlate nimistus andmed kehtivate ja taotletavate maavara kaevandamise lubade, geoloogilise uuringu lubade ja üldgeoloogilise uurimistöö lubade kohta.



Kuna maardlate nimistu on ühenduses maa-ameti maainfosüsteemiga, siis on kõik otsekui peo peal ehk maardlate ja neid moodustavate maavaravaru plokkide piirjooned ja kategooriad on kaardil nähtavad.



Seejuures saab maardlate ja mäeeraldiste piire võrrelda Eesti põhi- ja baaskaardi, ortofotode, kitsendusi põhjustavate objektide (nt kaitsealad) ning katastriüksuste piiridega.



Selline täpsus tagab kaevandamis- ja uuringulubade puhul maakasutusõiguse ja maakasutuspiirangute täpse järgimise. Kuid kaardirakendus on abiks ka kohalikele omavalitsustele planeeringute koostamisel. Vajalikku infot saavad sealt needki, kel näiteks kavas elukohta vahetada, sest nii saab välistada kolimise tulevase kaevanduse või karjääri naabrusesse.



Maardlate nimistu annab teada sedagi, kas tegu on passiivse (maavara ei ole kasutatav, kuna asub kaitseala, asumi vms all)või aktiivse (võib olla kasutatav) maavaravaruga ja kas maardla on üleriigilise või kohaliku tähtsusega.



Nii riik kui ka omavalitsused koostavad elu- ja majanduskeskkonna edendamiseks planeeringuid ja arengukavasid, näiteks teede ehitamiseks-renoveerimiseks, vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamiseks, koolide, lasteaedade jne ehitamiseks. Paljusid neid ettevõtmisi toetab Euroopa Liit ja kokku lausa miljardite kroonidega. See abi on eriti tänuväärne just praegust majandusolukorda arvestades.



Paraku võivad kavandatud ettevõtmised takerduda, sest nende elluviimine eeldab ehitusmaavarade kasutamist. Seega võime juba lähiaastail sattuda olukorda, kus praegused lubja- ja dolokivikarjäärid hakkavad ammenduma, uute avamine on aga takerdunud.



Selleks, et hakata lahendama kaevandamisega seotud vastuolusid ja probleeme, algataski Eesti valitsus looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riikliku arengukava aastateks 2010–2020 koostamise ja tegi selle ülesandeks keskkonnaministeeriumile. Püüame kavas välja selgitada parimad võimalikud kaevandamispiirkonnad ning määrata eeskätt riigi huvist lähtuva kaevandamise kohad, korra ja mahud.



Kindlasti pöörame suurt tähelepanu kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju vähendamise. Majandushuvid ei saa olla keskkonnahuvidest kõrgemal. See tähendab, et kaevandamise luba antakse vaid juhul, kui kaevandamine ei too kaasa pöördumatuid keskkonnakahjusid.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles