Veekraanid keerati pidulikult lahti

Selleks rajatakse või rekonstrueeritakse järgneva kahe aasta jooksul Pärnu kesklinnas, Ülejõel ja Räämal üle 80 kilomeetri vee-, kanalisatsiooni- ja sademeveetorustikke.

“Me teame vanasõna “suuga teeb suure linna, käega ei kärbsepesagi”, selle projektiga aga nii ei ole,” kinnitas AS Pärnu Vee juhataja Garri Suuk eilsel avaüritusel.

Või nagu toonitas Suugi järel sõna võtnud keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, tuleb uus kanalisatsioonivõrgustik tipptasemel. “See on samasugune maailmatase kui see, et Eesti mängib lähipäevadel jalgpalli Brasiiliaga,” leidis minister.

Tamkivi märkis, et Pärnu on nüüd ülejäänud Eesti linnadega võrreldes vähemalt kanalisatsiooniga esirinnas.

Üheski teises omavalitsuses ei ole analoogsete projektidega jõutud nii kaugele, et võiks praktiliste töödega pihta hakata. Seda Suugi sõnade kohaselt juba septembri teisest nädalast.

Megaprojekt läheb maksma 132,5 miljonit krooni. Tööde finantseerimiseks saab Pärnu Vesi Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist 89,2 miljonit krooni tagastamatut abi, millele lisandub 43,3 miljonit krooni Pärnu Veelt ja Pärnu linnalt.

Ehituslepingud sõlmiti augusti alguses aktsiaseltsidega Terrat ning Nordecon Infra. Omanikujärelevalvet teostab Infragate Eesti AS.

Pärnu Vee ambitsioonid ei piirdu sugugi “ÜF2ga”. Suugi selgitusel on ettevõttel nii palju finantsvõimekust, et nõukogu otsustas taotleda ühtekuuluvusfondilt raha Tammsaare puiestee ja Aia tänava vahelise ala vee ja kanalisatsioonisüsteemiga varustamiseks. “ÜF2” teiseks vooruks nimetatud torutööd läheksid maksma 300 miljonit krooni.

Taotlus esitatakse hiljemalt novembriks. Siis jõuaks positiivse vastuse korral tuleval kevadel ehitustöödega algust teha.

Vee hinda aga ei kavatse Pärnu Vesi suurejoonelistele ning kulukatele plaanidele vaatamata Suugi kinnitusel järgmisel aastal tõsta.