Muinsuskaitseamet näitas Vallikäärule rohelist tuld

Tõnu Kann
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu Vallikäär jääb õdusaks paigaks jalutamas käia ka pärast rekonstrueerimistöid.
Pärnu Vallikäär jääb õdusaks paigaks jalutamas käia ka pärast rekonstrueerimistöid. Foto: Urmas Luik

Muinsuskaitseamet kooskõlastas eile Pärnu Vallikääru rekonstrueerimise projekti, mis hõlmab sealse pargiala korrastamist, vallikraavi kallaste kindlustamist ja käärul lahtikaevatud ajaloolise ristkäigu kasutuselevõtmist.


“Olime teinud projektis need parandused, millele muinsuskaitseamet osutas, ning seekord oli meie koostöö muinsuskaitsega meeldiv ja viljakas,” rääkis Vallikääru arendamist kureeriv Pärnu abilinnapea Peeter Saunpere. “Samuti leppisime kokku lihkeohtliku Vallikääru kindlustamise suhtes.”



Betoonist lihkekindlustus tuleb Vallikääru kraavipoolse seina ette, ulatudes 40 sentimeetrit üle Kroonlinna nulli.



Vallikääru kraavipoolsele servale kallasrada ei ehitata, kuid vastaspoolele küll.



Muinsuskaitseamet lubas kooskõlastuskomisjoni eilse põhimõttelise otsuse protokollina kinnitada viie tööpäeva jooksul.



Muinsuskaitseameti ja Pärnu linnavalitsuse vaheline vaidlus võttis tuurid üles mõne kuu eest, kui Vallikääru uurinud geoloogiainsener Mait Mets hoiatas vana muldkindlustuse rekonstrueerimise eest, ilma et vall oleks eelnevalt lihkeohu vastu insenertehniliselt kindlustatud.



Muinsuskaitseameti Pärnumaa vaneminspektorid Nele Rent ja Karin Vimberg avaldasid kartust, et valli kindlustamine, aga ka rekonstrueerimise eelprojektist nähtuv võimalus võtta vallikraav mootorjahtide poolt intensiivselt kasutusele võib rikkuda muistise.



Muinsuskaitseameti kooskõlastuskomisjon arutas Vallikääru rekonstrueerimise kava esimest korda juunis ega nõustunud kääru insenertehnilise kindlustamisega uhete ja lihete vastu, nõudis veesõidukite liikluse piiramist vallikraavis viisil, mis tagaks muistise säilimise, ja välistas kallasraja ehitamise muldkindlustuse vallikraavipoolsele servale.



“Sellega on Vallikääru rekonstrueerimisele kriips peale tõmmatud,” ütles abilinnapea Saunpere, kui sai kätte muinsuskaitseameti juunikuise mittekooskõlastusdokumendi.



Nüüd on Vallikääru rekonstrueerimiskava muinsuskaitseametis põhimõtteliselt heaks kiidetud ja saanud valitsuselt 62,9 miljonit krooni toetust Vallikääru ja selle ümbruse arendamiseks aastatel 2009–2011. Linna omafinantseeringuks on arvestatud 11,8 miljonit krooni.



“Kui palju omafinantseeringuks läheb, saame öelda pärast hangete korraldamist,” rõhutas Saunpere, lükates tagasi peaminister Andrus Ansipi läinudnädalase kahtluse, et võlgadega koormatud Pärnule käib kaasrahastamine üle jõu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles