Täna, teadmistepäeval jagub koolirõõmu vast remonditud majadesse, põhjaliku uuenduskuuri on suvega läbi teinud Pärnu Ülejõe ja Hansagümnaasium, Kilingi-Nõmme gümnaasiumi algklasside maja, Are ja Varbla põhikooli hoone ning linti lõigatakse Paikuse põhikooli algklasside maja ees.
Pärnu linnas saavad remonditud Ülejõe ja Hansagümnaasium.
Mõlemas koolis on lõppenud renoveerimistööde esimene etapp, täielikult uuenenud Hansagümnaasiumi hoone annavad ehitajad Pärnu Koolide Sihtasutusele üle 15. detsembril ja Ülejõe gümnaasiumi 17. novembril.
Ülejõe gümnaasiumi pere koguneb aktusele renoveeritud majaosas. Vanast on alles vaid karp, kõik muu alates seintest-lagedest, elektri- ja küttesüsteemidest kuni valgustite ja mööblini on uhiuus. Aulasse on paigaldatud uhke heli-, valgus- ja meediasüsteem. Koolitunde muudavad põnevamaks arvutite teel juhitavad videoprojektorid, puutetundlikud tahvlid ja digisensorid.
Hansagümnaasiumis on valmis maja parempoolne tiib. 1941. aastal valminud hoonet püütakse renoveerida võimalikult arhitekt Olev Siinmaa visioonist lähtudes: taastatud on mitu originaalpoodiumi, põrandad ja sisseehitatud seinakapid. Kõik ülejäänu on aga uus, kvaliteetne, hele ja kaunis nagu väärikale koolimajale kohane.
Hansagümnaasiumi renoveerimistööde kogumaksumus on 31,6 miljonit krooni ilma käibemaksuta. Ülejõe gümnaasiumi remonttööde esimene etapp läks maksma 25,2 miljonit krooni, tööde kogumaksumus on 41,9 miljonit krooni, lisandub käibemaks.
Pärnu maavanem Toomas Kivimägi ja maakonna haridusjuht Hede Martšenkov osalevad täna Paikuse põhikooli juurdeehituse, ligi 16,2 miljonit krooni maksnud algklasside maja, ja Are põhikooli renoveeritud hoone avamisel.
Õpikeskkonna parandamine on saanud maakonnas tublit tuge kohalike avalike teenuste arendamise meetmest.
Are koolimaja renoveerimine maksis 13,25 miljonit krooni, Varbla põhikooli õppeklasside ja lasteaia uuendamisele kulus 5,1, Kilingi-Nõmme gümnaasiumi algklasside majale ja peahoone garderoobide remondile ning ümbruse haljastamisele seitse miljonit krooni.
Are põhikooli direktor Tiia Puusild võib nagu 97 õpilase ja 17 õpetajaga kooliperegi tunda ennast nagu uues, nüüdisaegses majas ning unustada auklikud põrandad, seinapraod ja tuult läbi laskvad aknad. Majas on läbi kahe korruse peasissekäigu juures klaasfuajee, poiste tööõpetuse klassis vastsed tööpingid, köögis uued seadmed ja uus ventilatsioon.
“Minu arvates iseloomustab Aret sõna “koolikultuur”, sest vanas majaski, kuigi see lagunes, osati seda hoida ja hinnata, nüüd nagu uues majas osatakse seda veel enam,” arutles Martšenkov.