Muru tahab sügisel väetist ja õhutamist

Loomulikult on kõige lihtsam variant valida poes spetsiaalne muru sügisväetis, aga odavamalt saab tõenäoliselt läbi, kui otsida täisväetiste hulgast selline, milles nii kaalium kui fosfor: need annavad juurtele jõudu. Palju ei tohiks sügiseses väetises olla lämmastikku, mis paneb rohulibled vohama.

Ettevaatlik tuleb sügisel olla niitmisega. Septembri lõpust peab hakkama tasapisi niidukõrgust tõstma. Oleks hea, kui talvituma jäävad murulibled kuue kuni kümne sentimeetri pikkusena.

Mis puudutab niitmist, siis siin kehtib reegel, et maapinnale ei tohi jääda silmaga nähtavat vaalu. “Heintaimest ei tohi ära võtta üle kolmandiku,” rõhutas Tamm. “Kui kuiva ilmaga niites jääb maha vaal, on muru juba pikaks lastud kasvada.”

Paraku tuleb ette sedagi, et murulibledel lastakse 20 sentimeetrini kasvada ja siis niidetakse viie peale maha. Tamm nimetas seda muru surmaks, kuna hein läheb hõredaks. Mida sagedamini niita, seda tihedamaks muutub rohi.

“Kui niidate ja mahajääv maa jääb valkjaskollane, olete liiga palju maha niitnud. Ideaalis peab muruplats pärast niitmist olema niisama roheline kui enne niitmist,” rääkis Tamm. “Kui päikeselisel päeval tund-paar pärast niitmist on muru pruunikaks tõmbunud, on muruniitja tera nüri ja see tuleb kiiresti ära vahetada või teritada.”

Sügisel vajab muru kindlasti õhutamist. Poodides müüakse selleks eraldi riistu, aga kõige lihtsama ja kindlama vahendina soovitas Tamm koju osta tavalise hargi ja sellega kogu muruplatsi läbi käia: terad sügavale maasse ja loksutada. See on suur töö, aga ilusa muruvaiba nimel peab selle ära tegema.

Muru suurim vaenlane on sammal, mille tekkimise kolm peapõhjust on vari, liialt tihe muld ja liiga madal niitmine.

Poodides on müügil samblatõrjega väetisi ja need toimivad, aga arukas oleks ikkagi sambla tekke põhjus likvideerida.

Pärast tõrjet tuleb pruuniks läinud sammal kohalt riisuda-kraapida, muidu on sammal samal kohal õige pea tagasi.

Heaks samblatõrjevahendiks nimetas Tamm tavalist puutuhka. “Raputad tuhka peale, sammal tõmbub pruuniks ja siis on lihtne see maa küljest lahti kraapida ning mõneks ajaks on rahu majas,” rääkis ta.

Paljude silma riivavad praegu koduaedades muru ebaühtlase kasvu tõttu tekkinud laigud. Kõige tõenäolisemalt on need tekkinud seetõttu, et muld pole neis kohtades kõige kvaliteetsem, pakkus Tamm. Samuti võib põhjus olla selles, et maapind on ebatasane ja vesi jäänud kusagile seisma.

“Kui muru kasvama hakkab, siis algstaadiumis on ta ülinõrk,” hoiatas haljastaja.

Kel vaja muru parandada või soov alles muruplatsi rajama hakata, siis praegu ongi muruseemne külvamiseks sobivaim aeg: õhusooja jagub kasvuks küllaldaselt, muld on soojem kui kevadel ja niiskust palju.

Praegu külvatud muru jõuab talveks tugevaks kasvada ja seda saab koguni veel sel sügisel paar-kolm korda niita.

“Kui praegu külvata, tuleb lasta murul esmalt kasvada, kuni seda saaks korra niita, ja alles siis võiks väetada,” soovitas Tamm.

Kui maapind on muruplatsil kohati vajunud ja sinna lohud tekkinud, võib neid tasapisi mulla ja liiva seguga täita. Panete natuke pinnast lohku juurde, lasete murulibledel läbi kasvada ja siis lisate taas täidet.

Mõni kasvatab muru sees varajasi kevadlilli: lumikellukesi, siniliiliaid, krookusi ja nartsisse. Kellele meeldib, võib südamerahus veel tänavu sügisel lillesibulad mulda pista, sest murule ei tee säärane lillekasvatus mingit kahju. Pigem võib muruniitmine liiga teha lilledele, kui nende lehed vara maha niita tuleb.

“Mul endal on kodus krookused muru sees,” lisas Tamm.