Kurb oli tõdeda, et viimasel Jüri Jaansoni kahe silla jooksul (takistusrajal) oli jõe vasak kallas niisama kehvas seisus kui algusaastatel. Soovime hakata probleemi lahendama, et sellist häbi ei peaks tundma juubelijooksul. Jooksurajal arenguruumi on ja seda on linna identiteedilgi. Pole midagi salata, et sõbrad kolmekesi - päike, tuul ja merevesi on siin eksisteerinud juba sajandeid.
Suvepealinna tiitel on tühi sõnakõlks. Sisuliselt ei ole tehtud midagi konkreetset, et Pärnu seda tiitlit vääriks. Ainuke, mida jõuti, on suvepealinna tiitli patenteerimine. Niisama hästi võib Narva-Jõesuu või Haapsalu suvepealinn olla.
Pärnu ei ole juba pikki aastaid professionaalse turundustööga tegelnud, mistõttu suvepealinna terminist on saanud ebamäärane mõiste. Asjatundlikkuse puudumine on asetanud meid olukorda, kus maailm meie ümber liigub juba pikemat aega teistsuguses tempos.
Kuni ei suudeta-taheta Pärnut paigutada Eesti ja maailma kaardile tema parimate omadustega, olukord ei muutu. Turismimagneti loomine nii kaunite kunstide vallas kui meelelahutusäris on suurt kogemust, raamidest väljas mõtlemist, rahvusvahelist praktikat hästi tundvaid inimesi ja korralikku rahastust vajav ettevõtmine.
Mida on Pärnul pakkuda, mida teistel linnadel ei ole? See on vesi ja hea liivaga rannajoon jõesuudmest Raekülani ning 20 kilomeetrit jõekaldaid. Vesi on elu alus. See, kuidas me vett kui elustiili suudame linnas propageerida ja ära kasutada, on väga küsitav, kui vaadata kas või Pärnu jõge.
See, et siin üldse surfi üleeuroopaliselt propageerima hakata, on võimalus linn uuesti käima tõmmata. Me ei saaks Pärnut kui Põhja-Euroopa surfipealinna välja reklaamida, kui meie selja taga ei oleks turundusspetsialistide ja Eesti surfiklubide toetust. Mitte kusagil Põhja-Euroopas ei ole surf logistiliselt nii hästi kättesaadav kui Pärnus. Linnast kulgeb Via Baltica. Meil on lennujaam, sadam ning arenenud infrastruktuur.
Juba praegu on Pärnus on võimalus tegeleda nelja liiki surfiga: purjelaua-, lohe-, jõe- ja liuglemise surfiga. Viiendaks on võimalus välja arendada aastaringne tehislaine- ehk flowrider-surfi keskus, nagu Narva-Jõesuu on juba planeerinud.
Võttes aluseks Pärnu linnavalitsuse arenguosakonna 2009 kevadtalvise külalise uuringu, on selge, et Pärnu on väljasurev linn. Kevadise Pärnu külastajate arv on 2007. aastast langenud koos välisturistide hinnanguga vaba aja veetmise võimaluste piisavuse kohta. 2007 oli 48 000 külalist. 2008 oli 43 000 külalist. 2009 oli 39 000 külalist. Selge on fakt, et linna hotellide kevadine ja sügisene täitumus on suurusjärgus 30 protsenti, kuid just kevadel ja sügisel puhuvadki Pärnus kõige tugevamad tuuled. Pärnus on aasta ringi rohkem tuuliseid ilmu kui suvel päikest ning päike ei välista tuult.
Pärnu on linn, mis naudib tormi! Mida rohkem tormi, seda suurem magnet linn on. Torm ja surf on sünonüümid. Surf ja turism on sünonüümid. Turism ja ettevõtlus on sünonüümid. Ettevõtlus ja raha on sünonüümid. Raha ja linna edukus on sünonüümid.
Vastavalt linnavalitsuse uuringutele on neljast välisturistist kolm soomlased, kelle keskmine vanus on 51-70 aastat. Oleme võitnud raviprotseduuridega sanatooriumides eakate soomlaste südamed, kuid mida on meil pakkuda turistidele vanuses 18-50? Väga vähe, et nad viitsiksid siia tulla. Miks luhtus Stockholmi-Pärnu lennuliin noorema turistigeneratsiooni toomisega suvepealinna? Sest Pärnu ei meelita siia inimesi kui seeni pärast vihma. Pärnule on vaja uut identiteeti, millega linna kogu maailmale tutvustada. Ainuke võimalus on seda teha originaalsuse või ülikõrge kvaliteedi kaudu.
Meil on plaanis teha Pärnust 2011. aastaks Põhja-Euroopa surfipealinn, mis hõlmaks kogu linna rannajoont ja Pärnu jõe kahe silla vahelise ala kordategemist. Oleme uued, kes, toetudes vanade õlgadele, näevad kaugemale. Oleme suure osa oma elust olnud Pärnu linna kodanikud, aktiivsed linna patrioodid, kes ei taha enam elada Pärnus, mis roostetab, hallitab ja võsastub. Linna peegel on inimesed ja turistid vanuses 51-70 aastat. Linna peegel on minevik ja olevik.
Me ei lähtu lokaalsetest isiklikest (äri)huvidest linnavõimu abil endale soodsaid tingimusi luua, nagu seda teevad Kesk- ja Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit. Pärnu juhtkonda ei ole vaja väikseid, kitsarinnalisi, halva suhtlemisoskusega ega meeskonnatööd ignoreerivaid inimesi, kes pigem isiklikku ego eksponeerivad kui linna huve esindavad.
Me ei kuluta raha mainekujundusele ja vähendame linna valitsemiskulusid ning linnapea palka. Tagame reaalajas linnajuhtimise ja eelarve jälgimise ning pakume kodanikele võimalust osaleda otsustusprotsessides. Seame prioriteediks Euroopa Liidu raha kasutamise linnale oluliste objektide rajamisel.
Linnavolikogus olemine ei ole meile privileeg, vaid kohustus ja vastutus linnakodanike, turistide ja ettevõtjate heaolu eest. Suudame Pärnus Põhjamaade eeskujul toimima panna senisest parema ja motiveerituma linnaplaneerimise. Kohalik omavalitsus on koht, kus linna kui tervikuga tuleb järjepidevalt tegelda.
Pärnus tuleb taastada hiilgus, mis linnal oli enne 1940. aastat. Hakkame juhtima linna ruumilist arengut ja koostame uue üldplaneeringu jõekallaste korrastamiseks ja jõesuust Raekülani rannaala arendamiseks. Linna ülesanne on tagada ehitamise tulemusena terviklik, esteetiliselt täisväärtuslik ja hästi toimiv linnakeskkond.
Meie eesmärk on intelligentsi ja intellektuaalsust nõudvate kultuurisündmuste taastamine. Peame oluliseks Tartu ülikooli Pärnu kolledþi kolmanda etapi ehitust ja uute erialade loomist. Propageerime kõrgtehnoloogia arendamist ja säästvat ning rohelist mõtlemist. Pärnust peab saama keskkond, kus inimene tahab elada sünnist surmani.
Jah, teame, et me ei ole üksi ja et Pärnus on tuhandeid linnakodanikke, kes tahavad muutusi. Meie suudame seda pakkuda, sest oleme meeskond, kes ei karda tormi!