Andres Siplane: Miks peaks Pärnu linna volikokku valima rohelisi?

Roheline maailmavaade ütleb üldistatult seda, et inimene peab oma tegevuse keskkonna võimalustega kooskõlla viima.

Pärnu linnal on vaja hakata mõõtma oma keskkonnakoormust. Selleks on mitu meetodit, millest vahest populaarseim on ökoloogiline jalajälg. Peale selle süsinikemissioonide mõõtmine, kilovatt-tundide mõõtmine, jäätmeteke. Parema tulemuse saab kindlasti mitut mõõtmisvahendit korraga kasutades. Ning seejärel tuleb liikuma hakata keskkonnakoormuse vähendamise suunas.

Kes on internetis täitnud ökoloogilise jalajälje testi, teavad, kuivõrd suuresti mõjutab üksikisiku jalajälje suurust transpordikasutus. Vaadates tipptunnil autode järjekorda Pärnu Kesklinna sillal, on selge, et arenguruumi jagub.

Linnavalitsuse kui struktuuri keskkonnamõju vähendamiseks tuleb riigihangetes selgesti arvestama hakata ökoloogilist mõõdet. Riigihangete seaduski ütleb, et võrdsete pakkumiste puhul tuleb eelistada keskkonnasõbralikumat lahendust.

Kui praegu on kindlasti paljud eraettevõtted oma tegevuses linnaasutustest keskkonnasõbralikumad (keskkonnasääst tähendab ju rahalist kokkuhoidu), on ometi linnavalitsuse roll suunata linna üldist, summaarset (linnaasutused, ettevõtted, eramajapidamised) toimimist senisest harmoonilisemaks. Just seda rohelised teha tahavadki.

Roheliste teine läbiv teema on otsedemokraatia ehk kodanike kaasamine linnajuhtimisse. Küsimus ei ole ainult selles, et on õiglane, kui sihtgrupid saavad kaasa rääkida. Asi on selleski, et see distsiplineerib linnavolikogu käitumist, kui selle liikmed teavad, et rahvahääletusega saab tühistada või algatada uusi eelnõusid.

Otsedemokraatia teine oluline mehhanism on konsultatsioonid. Igasugusele otsusele ei pea eelnema näiline, vaid tegelik konsultatsiooniprotsess asjaosalistega. Tõsi küll, see pikendab õigusaktide vastuvõtmise aega, kuid parem on siiski kõikidele pooltele vastuvõetav õigusakt kui selline, mis külvab ühiskonda pingeid. Lõppude lõpuks, me ei ela enam 1990ndate alguses, kui reforme oli tarvis teha palju ja kiiresti.

Iseenesest ei ole halb, kui mõni partei on pikalt valitsuses. Halb on aga see, kui valitseva partei ja mõne äriringkonna omavahelised suhted muutuvad liiga tihedaks. Pärnule oleks väga tervendav, kui kolm viimastel valimisperioodidel võimul olnud suurparteid mõnda aega opositsioonis oleksid.

Halb on pikaajalise võimulolemise puhul seegi, et politiseerima kiputakse ametikohti nii avalikus teenistuses kui linnast sõltuvates äriühingutes. Konkreetsele parteile on see võib-olla kasulik, kuid linnale kahtlemata kahjulik. Politiseeritud personalivalik välistab ju tegelikult võimekate kandidaatide juurdepääsu ametikohale, see tähendab organisatsioonigi allakäiku. Kui näiteks Tallinna piimatööstuses või Tartu õlletehases oleks omal ajal tehtud personalivalik poliitilisel alusel, siis vaevalt oleks olemas Tere või A.Le Coqi kaubamärki, rääkimata sellest, et nende ettevõtete turuosad oleks ilmselt oluliselt väiksemad kui praegu.

Parteiline personalivalik muudab olukorra läbipaistmatuks ja korruptsiooniohtlikuks. Küsimus polegi selles, kas korruptiivseid tegusid pannakse toime. Näivus on samuti oluline.

Lisame mainekujunduse argumendi. Meie hinnangul on Pärnu maine ja identiteet teataval määral mõranenud. Rohelised on seni ainsana rõhutanud, et linna olemuse üle tuleb avada diskussioon ja üheskoos määratleda, et mis sorti linn Pärnu siiski on. Selle diskussiooni tulemus peab olema aluseks linna mainekujundusele.

Tuleb märkida sedagi, et praeguses rahanduslikus olukorras pole kindlasti tarvis osta sisse mainekujundusteenust. Tuleb üheselt defineerida ja teadvustada, et iga linnaametnik on iga oma teo ja sõnaga linnavalitsuse mainekujundaja.