Romek Kosenkranius: Pärnul on võimalus

Tänavuse majandusaasta lõpus terendab 70-100 miljoni krooni suurune eelarve puudujääk ja linn jääb ilmselt hätta oma põhifunktsioonide täitmisega. Suur-Sepa tänava hallis majas pesitsevatele asjaosalistele endalegi on selge, et linna rahakotiga on käidud ringi laamendades ja raisates.

Seepärast pole ime, et linnaametnikud räägivad linnavalitsuse koridorides uitavast linnapeast, kes rahustab töötajaid lohutusega, et küll tulevane linnapea Toomas Kivimägi sügisel tuleb ja kõik võlad ära klaarib.

Uue volikogu ja linnavalitsuse kohus on vaadata üle kõik linna kulud ning piirata neid, nagu seda on tehtud viimase aasta jooksul eraettevõtluses. Toomas Kivimägi valimisliidu abinõudeks on piirata linnavalitsemise kulusid 20 protsenti, samuti vähendame linnale kuuluvate ettevõtete majanduskulusid ja lõpetame teenuselepingud, mis selgelt linnale üle jõu käivad.

Soovime, et volikogu saalis hakkavad istuma rahvaesindajad, kes viivad eelarve tasakaalu. Linn saab kulutada vaid niipalju, kui eelarvesse laekub raha.

Laenuraha ei tohi kasutada igapäevaste kulutuste katmiseks, vaid ainult investeeringuteks, mis hiljem linnakassat toidavad. Samuti seame eesmärgiks panna Pärnule kuuluvad äriühingud tööle niiviisi, et nad maksaksid linnakassasse igal aastal dividende suurusjärgus 25 miljonit krooni.

Pärnu üks põletavamaid probleeme on tööpuudus. Meie valimisliidus kandideeriv Tartu ülikooli teadur Garri Raagmaa leiab, et Pärnu on üks kiiremini kasvava töötusega piirkondi. Seda põhjusel, et tööjõud oli suuresti koondunud kogu Euroopas kahanevatesse harudesse (tekstiili-, toidu-, õmblustööstus, odava puidu vahendus) või kõikuvatesse tööstusharudesse (ehitus ja ehitusmaterjalitööstus).

Töötus on kasvanud kriitiliselt kõrgeks just suurtööstusasulates, sealhulgas Tallinnas ja Pärnus kui varasemates ehitusbuumi keskmetes.

Reaalsus on, et ametlik tööpuudus ulatub juba seitsme protsendini ja tegelikku tööpuudust mõõdetakse kahekohaliste numbritega.

Tööpuudus pole vaid materiaalne probleem, see on emotsionaalselt ja psüühiliseltki väga raske olukord igale perekonnale ning mõjutab tugevalt sotsiaalset turvalisust.

Raagmaa leiab, et regioon ja linn selle eesotsas peab kõvasti vaeva nägema töökohtade loomise ning täiendus-ümberõppe korraldamisega.

Arvame, et Pärnu ettevõtluskeskkonda tuleb oluliselt parandada, et ettevõtjad oleks huvitatud Pärnusse investeeringute tegemisest ja selle kaudu tekiks juurde töökohti.

Igasugune asjaajamine on ettevõtjaile Pärnu linnas niivõrd raske ja vaevaline, et paljud neist investeerivad linnaümbruse valdadesse või muudesse regioonidesse, kus asjaajamine lihtsam-inimlikum ja tööjõu koolitus paindlikum.

Me ei saa Pärnut muuta atraktiivseks maksusoodustustega, kuid ametnikega asjaajamine peab ettevõtjatele ja linnakodanikele muutuma kordi senisest lihtsamaks ja kiiremaks!

Olen viimastel aastatel kuulnud palju kurtmist ärimeestelt, et linn ei võta oma ettevõtjaid kuulda, seetõttu peame väga oluliseks dialoogi taastamist kõigi linna ettevõtjate ja linnavalitsuse vahel. Ei ole kindlamat alust töökohtade tekkele kui meie enda ettevõtjate tegevus.

Palju on räägitud turismimajandusest, mis on üks Pärnu vaaladest. Eestis on Pärnul selleks vajalik eelis ja potentsiaal: mererand, mõnusad pargid, kaunis puitarhitektuur ja küllaldaselt majutuskohti, mis aitaks teenindussektoris hoida ja luua töökohti.

Peame väga vajalikuks toetada linnaeelarvest turismimajanduse turundust Skandinaavia ja Venemaa suunal, et mitte loovutada käest oma positsioone Haapsalule ja Läti Läänemere-äärsetele kuurortidele. See on kahjuks juhtumas.

Peale turismitööstuse vajab Pärnu riskide maandamiseks tootmismahukat ja teadmistepõhist tööstust. Viimase aastakümnega on Pärnust kadunud paljud toiduaine-, puidu- ja metalliettevõtted, mis kunagi andsid tööd tuhandetele inimestele.

Ent praegu puudub Pärnul selge plaan ja huvi tööstuspiirkondade arenguks. Mõtleme näiteks, millist oma piirkondadest võiks linn praegu pakkuda mõnele Lääne-Euroopa investorile, kes tahaks tootmise siia üle tuua?

Kas soovitame talle üürida boksi Reldori tööstuskülas, rääkida talle veel aastaid Loode tööstusküla säravatest võimalustest või soovitame osta krunt suvalisse kohta ja üritada muuta detailplaneeringut, lisamata targu, et see võib võtta tal aastaid ja soovi üldse siia midagi investeerida?

Töökohtade tekkimiseks on linnal tarvis eesmärgistatud tegevuskava ja vajalike kogemustega inimesi investeeringute ligimeelitamiseks.

Pärnus on palju kasutamata inseneripotentsiaali, keda organisatoorsete meetmete kaudu saab aktiveerida. Endastmõistetavalt toetame vaid tootmist, mis ei riku kuurortlinnas elukeskkonda.

Kolmandaks peame oluliseks toetada linnakodanike initsiatiivi ettevõtlusega tegelema asumisel. Linn peaks olema rohkem kui seni toeks töö kaotanud inimeste või kooli lõpetanud noorte ettevõtluse teele suunamisel. Alustades tasuta nõustamisteenuse osutamisest ja asjaajamise lihtsustamisest kuni soodsa tootmispinna kasutusele andmiseni.

Koostöös PEAKiga saaks korraldada ettevõtjatele perioodilisi marketingi-, raamatupidamis- ja finantskoolitusi.

Leiame, et linnale kuuluvad tühjalt seisvad hooned ja ruumid võiks soodustingimustel anda alustavatele ettevõtjatele. Samuti taotleksime reformimata riigimaad linna omandisse ja annaksime need hoonestusõiguse või kasutusvalduse lepinguga ettevõtjatele, kes looksid linna märkimisväärsel hulgal töökohti.

Pärnu lähiaastate üks olulisi märksõnu saab olema ”turundus”. See on valdkond, mida senine linnavõim on ilmselgelt alahinnanud. Konkurents toimib praegu kõiges ja kõigi vahel. Pärnu linna kui terviku turunduse eest vastutab üksnes Pärnu linnavalitsus.

Mõistagi saavutame parima tulemuse tihedas koostöös ja käsikäes ettevõtjatega. Siin lubame kvalitatiivseid muutusi.

Eelkirjeldatud abinõud ei võta palju raha, kuid nõuavad sihikindlat tööd ja tahet. Toomas Kivimägi valimisliidu naised-mehed on üksmeelne meeskond, kes ei laseks Pärnu uut võimalust käest. Meie aga ei saa oma visioone ellu viia üksi, vaid ainult koos teiega, pärnakad! Teie toetate, meie vastutame.