Maakonnamuuseumid ei ole liitmisest vaimustuses

Kõigist reformiga kaasnevatest kartustest on Pärnus kõige tõsisem see, et kauaoodatud muuseumimaja ehitus läheb reformituhinas meelest ja Pärnu muuseum jääbki kitsastesse oludesse.

Asekantsler Pärn kummutas kartuse, et Pärnu uus muuseumimaja Aida tänava vanasse aita ehitamata jääb. "Pärnu muuseumi suhtes on otsus tehtud ja varsti kuulutatakse välja ehitushange, mis annab konkreetse vastuse ehitusmaksumuse kohta," kinnitas Pärn. "Liitmuuseumi loomine mõjutab Pärnu muuseumi ehitamist kindlasti positiivses mõttes, sest tähelepanu muuseumimaja käivitamise suhtes suureneb veel."

Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk täpsustas, et Euroopa regionaalarengu fondist tuleb 60 protsenti muuseumimaja ehitusmaksumusest ja 88 protsenti sisustuse soetamise rahast.

"Praegu käib taotluse täiendamine avatud fondide projektiga ja on võimalik, et ehituse maksumusest muutub 76 protsenti abikõlblikuks," lisas direktor. "Summad on suured ja paremat võimalust Pärnu muuseumi 1998. aastast kavandatud rekonstrueerimiseks ei tarvitse tullagi. Ja lõppude lõpuks on see muuseumi jätkusuutlikkuse küsimus. Kultuuriministeerium on meid abistades teinud ära tänuväärse töö."

Samal ajal on kultuuriministeeriumis muuseumide kallal rassimist küllaga, sest septembris üllatati maakonnamuuseume liitmuuseumi loomise ideega.

Kultuuriministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Ave Toots-Erelt ütles, et liidetakse Eesti 15 maakonnamuuseumi, mis mullu tulid siseministeeriumi alluvusest kultuuriministeeriumi valitsemisalasse.

"Liitmuuseum ei puuduta keskmuuseume, kusjuures mitte kunagi pole kõneldud kõigi kultuuriministeeriumi alluvuses olevate muuseumide liitmisest," rõhutas Toots-Erelt. "Liitmuuseumi loomise esimene etapp - selgitada liitmuuseumi loomise kava kõigis maakonnamuuseumides eraldi - on läbitud, nüüd jätkab tööd ekspertkomisjon."

Pärn lisas, et liitmuuseumi puhul ei muutu ükski muuseum teistele emamuuseumiks ja ühendasutuse juht valitakse konkursi korras.

"Kinnitan veel kord, et liitmuuseumi korral jäävad kõik muuseumid kohapeal alles," ütles kultuuriministeeriumi asekantsler. "Ühinemine toimub võrdsetel alustel, mingit emamuuseumi ei tule. Muuseumid tuleb liita, sest nende haldamine ja arendustegevus on muutunud üha keerulisemaks."

Alanud on liitmuuseumi loomise teine etapp, kus moodustati ekspertkomisjon, mis esimest korda tuli kokku üleeile ja kuhu kuuluvad kõigi maakonnamuuseumide direktoridki.

"Küsimustele, nagu liitmuuseumi nimi või muu, saab vastuse anda, kui ekspertnõukogu on jõudnud lahendusteni," sõnas Pärn. "Komisjon alles hakkab kontseptsiooni ning struktuuri kallal tööle. Aasta lõpuks peaksid põhiseisukohad valmis olema."

"Maakonnamuuseumid on seisnud eeskätt sellise asjaajamise vastu, kus liitmuuseumi kontseptsioon pandi kokku ilma kohalike muuseumide sisu arvestamata," rääkis Vunk. "Piltlikult öeldes koostati kava maakonnamuuseumide liitmiseks Eesti vabaõhumuuseumiga, arvestades ainult viimasena mainitu huve."

Vunk ütles, et europrojektina kord juba tagasi lükatud ja vabaõhumuuseumi külastuskeskuse tõmbenumbriks kujunema pidanud "ajaloo kaubamaja" tahetakse uuesti välja tuua, kaasates seekord sinna maakonnamuuseumidki.

"Pärnu muuseumile tähendaks see arvestatavat lisatööd juba kolm korda koondatud koosseisuga ja muuseumijuhina ei saa ma heaks kiita suhtumist, kus meis nähakse vaid odavat tööjõudu," sõnas Vunk. "Maakonnamuuseumide ühine reformikava on palju nüüdisaegsem: muuseumid moodustavad kultuuriministeeriumi abiga tugikeskuse, kus ühisel tellimusel konserveeritakse esemeid, kirjastatakse, tehakse raamatupidamist, hoitakse korras IT-süsteem. Kahjuks ei taha ministeerium sellist varianti isegi arutada."