Maakodu soojendab kõige etemalt toekas ahi

Kõige odavam on vana ahi või pliit renoveerida. Kui vanast ahjust on kivid välja kukkunud, tuleb see uuendamiseks lahti lammutada ja tavaliselt on mõttekam ehitada juba uus. Uue ahju ehitamise kasuks räägib ka kasutusmugavus, tänapäevased ökonoomsed materjalid ja esteetilisem välimus.

Kui aga küttekeha on säilinud tõesti ilusa ja korralikuna, siis miks mitte renoveerida. Näiteks pliitide jaoks on müügil pliidisüdamiku ja praeahju komplektid. Kõige otstarbekamad neist valmivad Eestis, nende tegemisel on arvestatud pottseppade nõuandeid ja vanade pliitide standardseid mõõtmeid.

Südamikuvahetus on lihtne: vana pliidikolle tuleb ära puhastada ja uus sisu sisse panna. Osavamate kätega peremehed peaksid sellega ise hakkama saama. Pliidiuksest ja restkoldest koosnev südamikukomplekt maksab ligi 3000 krooni ning tugevast metallist praeahju osa koos suure aknaga 2600 krooni. Tulemus näeb väga moodne välja.

Kui puitmaterjal on oma metsas käepärast, on puudega kütmine kindlasti kõige odavam. Kui aga puid peab turuhinnaga tellima, on statistiliselt odavam kütta soojuspumbaga. Suurima kasuteguriga on õhksoojuspump, järgmisena tuleb maasoojuspump, mille hind on kõrgem, aga kasutusmugavus suurem.

Igatahes on soojuspump mugav ega nõua igapäevast puudega jändamist. Keskmise suurusega õhksoojuspump, mis kütab ära 70 ruutmeetrit, maksab koos paigaldusega alla 12 000 krooni.

Hinnalt järgneb soojuspumbale puit, isegi kui halud tellida. Edasi tulevad kivisüsi ja puidugraanulid. Kõige kallim on kodumajapidamist kütta õli või elektriga.

Kodu puudega kütjal on valida kaminahju, soojust salvestava ahju ja pliidi vahel. Need võib lasta ju pottsepal ehitada, tuleb veidi odavam kui poest osta, kuid valmiskolded on tavaliselt parema ja ilusama viimistlusega ning reaalselt kehtiva garantiiga.

Kõige massiivsemad ja suurima kasuteguriga on rasked, põhjamaise algupäraga voolukiviahjud ehk niinimetatavad nunna-uunid. Need on kogukad ahjumonstrumid, mis akumuleerivad kuumuse kivimassi ja püsivad pärast kütmist soojana kuni kolm ööpäeva.

Suure ja massiivse ahju soojaeraldumine on väiksematest ahjudest ühtlasem ja pikem. Nunna-uuni soojasalvestuse tagab tavalisest tellisest kolm korda suurema erikaaluga voolukivi. Et ahi on väga raske, vajab see tihti aluspõhja tugevdamist. Hea nunnauuni tüüpi ahju hinnad algavad 43 000 kroonist.

Väga rasketest nunnauunidest veidi kompaktsemad, kuid samuti head on tiileri tüüpi ahjud, millele on nime andnud tuntud Soome ahjufirma. Tiileri ahjud kaaluvad 1,5 tonnist kuni 3,5 tonnini. Väiksem ahi kütab ära 70ruutmeetrise pinna, suuremad enam kui 150ruutmeetrise kodu. Ka tiileri ahjus põleb küte kaua ja ahi salvestab sooja. Kahest sületäiest puudest piisab toa soojaks kütmiseks.

Nii tiileri ahjude, nunnauunide kui soojuspumpade puhul peab arvestama, et köetav ala oleks avatud planeeringuga, sest kogu soe tuleb ühest allikast. Kui mõni nurk jääb jahedaks, paigaldatakse sinna lisaküte. Näiteks soojapuhur, väike õliradiaator või kahe siseosaga õhksoojuspump. Tiileri ahjude hinnad algavad vähem kui 30 000 kroonist, sellele lisandub paigaldamise hind.

Koju on saadaval ilukamina ja kaminahju vahepealsed versioonid, mida tänu kergemale kaalule saab paigaldada näiteks maja teisele korrusele.

Sooja salvestav ahi hoiab toa soojana, aga seda ei saa kasutada söögi valmistamiseks või vee soojendamiseks. Selleks sobib maakodus kas kütteahjuga paralleelselt või peamise kütteallikana traditsiooniline või keskküttepliit.

Keskküttepliit kütab vesiradiaatorite süsteemi kaudu ära kogu maja ja tarbevee. Võimsamad, 15 kW keskküttepliidid soojendavad kuni 150ruutmeetrise pinna. Kui keskküttesüsteemiga on ühendatud akupaak, seisavad radiaatorid kaua soojana. Suuremate pliitide maksumus jääb alla paarikümne tuhande krooni.

Mõne kodu jaoks on pliidi miinus traditsiooniline välisilme, mis ei pruugi uuema majapidamisega kokku sobida. Igatahes on pliit maakodus ahjule väga arvestatav alternatiiv või täiendus.