Vapruse noortel vutimeestel kippus sära silmist kaduma

“Tihti tuli lausa must masendus peale, kui me ei suutnud oma kindlaid väravavõimalusi realiseerida,” rääkis kodulinna esindusmeeskonna peatreener Gert Olesk.

“Olime hooaja algul väge täis ja lootsime kohta kolme hulgas, kuid paraku tuleb tunnistada, et lõppev aasta oli meile äärmiselt nigel. Ometi ei viska ma püssi põõsasse, sest kaugemas perspektiivis võib meeskonnalt oodata hoopis teisest mastist mängu,” lisas treener.

Nädala algul istusid Olesk ja paljude Pärnu võistkondade väravavahtide juhendaja Tõnu Meetua maha, et analüüsida tehtud vigu ja leida võimalusi, kuidas Vapruse meeste tiim kriisist välja tuua.

“Kehva tulemuse õigustamiseks võib välja tuua palju objektiivseid põhjusi, kuid targem oleks leida väljapääse olukorrast, kuhu oleme sattunud,” ütles Olesk. “Pole ju mingi saladus, et meistrisarjast esiliigasse kukkudes kaotas klubi ümmarguselt pool miljonit krooni. Nii linna kui Eesti jalgpalliliidu toetus muutus minimaalseks.”

Rahakraanide kinnikeeramise tagajärgedel peatudes rääkis peatreener, et kui mullu sai Vapruse klubi maksta mängijatele väikesi võidupreemiaid, siis tänavu pidid mehed leppima vaid kiidusõnadega.

Hooaja algul suutis klubi rentida meeskonnale väljaspool kodu mängudele sõiduks bussi, aga suve keskel sai rahakott nii tühjaks, et mehed pidid oma autodega kohale sõitma.

“Bensiiniraha küll maksti autoomanikule, aga selline reisimine ei ole parim moodus meeskonnatunde hoidmiseks,” selgitas Olesk, kes enda sõnul on tervelt 29 aastat olnud jalgpalli sees. “Bussiga sõites saab meeskond juba kolm-neli tundi enne mängu eelseisvasse heitlusse sisse elada, kõik omavahelised naljad ja lõõpimised aitavad ühe pere tunnet süvendada. Oli kohe tunda, et eraldi sõites hakkas meeskonna mikrokliima jahenema.”

Küsimusele, kui palju suutsid Vapruse raudvara hulka kuuluvad mängumehed noori innustada, kostis Olesk: “Suurte kogemustega mehi meil pärast meistriliigast väljapudenemist just palju järele ei jäänud, vanast kaardiväest jätkasid vaid Ranet Lepik ja Aleksei Galkin. Indrek Joost otsustas pühenduda noorte treenimisele, Rando Rand ja Verner Uibo läksid Tallinna elama ja tööle ning Rain Põldme sai vigastuse tõttu meid üpris vähe aidata.”

Meeskonna löögivõimet vähendas hooaja teises pooles tuntavalt mitme veidi väiksema staažiga, kuid ikkagi meistriliiga kogemusega mängija lahkumine. Martin Partsioja ja Rait Sõrmus läksid suvel Soome tööle ning Rauno Alliku hakkas pärast gümnaasiumi lõpetamist Viljandi Tulevikus mängima.

Mida tuleks teha, et noori senisest rohkem innustada endast kõike välja panema?

“See on hea küsimus, olen viimasel ajal palju mõelnud, kuidas poiste silmadesse sära tuua, ja tuleb ausalt tunnistada, et head retsepti pole leidnud, ” ütles peatreener. “Mingeid pudrumägesid ja piimajõgesid ei suuda klubi neile pakkuda, seetõttu jääb üle vaid loota, et noor mängumees seab endale sihi jõuda kunagi kodukamaralt kaugemale. Võib tuua palju näiteid pärnakatest, kes on tänu töökusele pääsenud marjamaale.”

Praeguseks ei ole veel teada, kes hakkab järgmisel hooajal Pärnu esindusmeeskonnas mängima.

Mehed puhkavad detsembri keskpaigani ja treenerid ning Vapruse klubi juhtkond peavad plaani, kuidas jätkata.

“Ma ei tea, kas mulle tehakse ettepanek järgmisel hooajal meeskonda juhendada, aga kui nii läheb, võtan selle vastu,” märkis Olesk. “Olen seda meelt, et nii Vapruse kui teiste Pärnu klubide noortetreenerite kasvandike seast leiame poisse, kellel silmad säravad ja kes on suurte eesmärkide nimel täis tahtmist tööd teha ning ränka vaeva näha.”

Vapruse jalgpalliklubi juhatuse liige Jaak Roosson kinnitas, et klubi juhtkond teeb kõik endast oleneva esindusmeeskonna säilitamiseks.

“Igal juhul jätkame, raskele majanduslikule olukorrale vaatamata peame leidma meeskonnale järgmiseks aastaks vajalikud vahendid,” ütles Roosson. “Tuleb tunnistada, et klubi senine juhtkond on teinud vigu, kuid need ei ole tingitud omakasust, vaid soovist kodulinna jalgpalli edasi arendada.”

Julgust tulevikku helgemates toonides näha annab Roossoni sõnul Vapruse noortetreenerite suur töötahe.

“Meil on praegu kõigis gruppides nii linnas kui maakonnas kokku üle poole tuhande noore mängija, neist 200 tuli jalgpalli juurde viimase kahe kuuga,” teatas Roosson. “Usun, et meie treenerid suudavad süstida juba põlvepikkustesse poistesse ja tüdrukutesse piisavalt sportlikku viha, mis võib nii mõnelegi avada tee suurde jalgpalli.”

Palju aastaid Pärnu esindusmeeskonnas mänginud Indrek Joost on seda meelt, et kui Vapruse meeskond tunneb end ühtse löögirusikana, hakkavad asjad paremuse poole minema. “Rohkem on vaja meeste omavahelist söödumängu, üksikud solistid ei suuda ilma teha,” arvas Joost, kelle kõige nooremad kasvandikud Tralli lasteaiast said just kolmeaastaseks.