/nginx/o/2016/12/21/6195123t1hca01.jpg)
Euroopa Liidu keskkonnamõjude hindamise raamdirektiivide avalikul arutelul Pärnus esinenud Irja Truuman keskkonnaministeeriumist, Tiiu Valdma aktsiaseltsist Naves ja Ain Lääne AS Sweco Projektist kui veemajanduskavade koostamise konsultandid andsid meie survegrupi ”Sindi pais” tegevusele pooldava ja tunnustava hinnangu. Nad on keskkonnaküsimuste spetsialistid, ei esinda ministeeriumi võimupoolt.
Oldi täiesti päri sellega, et oleme õigesti mõistnud Euroopa Liidu vastavate raamdirektiivide sisu, et Pärnu jõe seisund on kesine, kuna kudekala ei pääse kudealadele, ja jõe seisund saab kohe hinde hea, kui Sindi paisu kalade rändetee avatakse.
Kui see 2012. aastaks, s.o kolme aasta (36 kuu) pärast avatud ei ole, ootab meid direktiivide eiramise eest trahv. Igasugused vabandused, pikenduste palumised jäävad arvestusest välja, direktiivid on nii rangelt ja ühemõtteliselt sätestanud. Kohtu- ja muid venitusi arvesse ei võeta. Kahju, et arutelust oli nii vähe osavõtjaid: peale Agu Kungla ja minu veel üks kuulaja.
Nüüd ongi nii halvasti, et alla poole ajast jääb praeguse valitsuse ametiperioodi, ülejäänud järgmise valitsuse tööaega. Kes siis peab asja ära tegema? Loomulikult praegune valitsus. Kui tuleval suvel Sindi paisul töid ei toimu, projektideks on aega kevadeni, on tulemus rohkem kui kahtluse all. Töödega ei jõuta 2012. aasta lõpuks valmis. Senist tempot aluseks võttes ongi tulevik trööstitu.
Möödunud aasta 26. novembril saatsime 20 allkirjaga esimese pöördumise keskkonnaminister Jaanus Tamkivile, möödus kaks rahvakoosolekut, kolmandast, septembrisse plaanitud koosolekust ütles ministeeriumi asekantsler ära. See koosolek aga ei jää olemata. Algatusrühma esimese aasta töö tulemuslikkusele saab hindeks panna koolipoisi õnnetu kahe.
Tekkinud on nelinurk omanik – ministeerium – rahvas – Euroopa Liit. Omanik maksis paisu eest kolm miljonit krooni. Ministeerium pakkus oma ostuhinnaks ekspertjääkväärtuse 18,5 miljonit krooni. Omanik küsis 59 miljonit krooni, mida kuskile mujale investeerides saaks sama kasumi, mille annaks Sindi pais. Nii õigustatakse 59 miljoni küsimist.
EL, ministeerium ja rahvas peavad seda hinda kõrgeks. Miks peaksid ministeerium, maksumaksja ja EL omanikule kinni maksma tema ebaõnnestunud äriplaani (paisu ostu). Omanikul endal tuleb mõru pill alla neelata. Majandusteadus, kapitalistlikki, ei näe ette sellist kompensatsiooni.
Omanik ei ole nõus ministeeriumi nõudmisega, et kolmandik veekogusest peab jääma kalatrepile. Ta nõuab trepile vähem vett, et elektrienergiale jääks rohkem, muidu ei saavat kasumit.
Ministeerium püsib oma nõude juures, kuna väiksema veega kalatrepp ei täida oma ülesannet. Omanik kaebab peaminister Andrus Ansipile, et keskkonnaministeerium on väljastanud veekasutuse eriloa, aga teistpidi takistab töid järeleandmatult.
AS Raju üks omanikke ja juhte Heiki Lainerik kirjutas: ”Härra peaminister, keskkonnaministri arvamusavalduse põhjal on meil põhjust kahelda nii keskkonnaministeeriumi pädevuses kui siiras soovis Sindi probleem lähiajal lahendada, mistõttu palume teie kaasabi.”
Peaminister nõuab ministeeriumilt selgitusi. Ministeerium vastab, et juhindub oma tegevuses ELi vastavatest direktiividest ega saa lubada omaniku isetegevust, mis direktiive eirab. ELi seisukoht: vaielge ja kiskuge edasi, kuni vesi ahjus. Raha saate ainult asja eest!
Muidugi on keskkonnaministeeriumi haldusalas tööpõld hüppeliselt laienenud. Suvisel valitsuse pressikonverentsil teatati, et esimeses etapis parandatakse vooluveekogude ökoloogilisi tingimusi 11 Eesti jõel ja see puudutab 23 paisu. Ülejäänud 200 miljonit krooni jääb kokku 112 jõe ning neil 144 paisu, paisuvare ja kopratammi kõrvaldamiseks. Pärnu jõel peab 2012. aasta lõpuks olema läbipääs Sindis ja 2015. aastaks Jänejas ja Surjus.
Kavandataval koosolekul teeme teatavaks siinkirjutaja hangitud info Soome kalastuskeskusest ja veidi Rootsi kogemustest paisudega.
Soomes on kõikide suurema veelangusega, võimsamatel koskedel energiatootja riik. Paisudevahelistel jõelõikudel arendatakse kallidusele vaatamata süstemaatilist lõheliste taastootmist maimude ja noorkalade istutamisega. Kalamajandusmaks aitab katta kulutusi. Maksab energiatootja.
Täpsed uurimused Soomes energiaettevõtete põhjustatud kalade suremuse kohta teadaolevalt puuduvad. Näiteks Rootsis Östergren & Kivinojani tehtud uuringu kohaselt on olnud kudevate lõhede suremus energiaettevõtte juures umbes 70 protsenti.