Vesi nõuab maaomanike asjaajamist

Kuna tegu on Euroopa ühtekuuluvusfondi rahastatava projektiga, on veevärgiga liitumine tehtud veidi hõlpsamaks ja odavamaks kui tavaliitumise puhul.

AS Pärnu Vee projektijuht Jaanus Vent, Pärnu linnavalitsuse majandusosakonna liikluse spetsialist Toomas Tammela ja muinsuskaitseameti Pärnumaa vaneminspektor Karin Vimberg selgitasid, kuidas puhta kraanivee nimel kolme asutusega asju ajada.

Selleks, et majja uut veevärki ja kvaliteetset kanalisatsiooni saada, tuleb majaomanikul ühendust võtta Pärnu Vee infosekretäriga (Vingi 13 esimesel korrusel, telefon 445 5675), et esitada uue ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumiseks “Tehniliste tingimuste taotlus”, mis ühtlasi sisaldab krundisisese veetorustiku lihtsustatud skeemi (projekti) koostamise taotluse.

Nimetatud blanketid on saadaval Pärnu Vee kodulehel, kuid neid võib täita asutuses kohapealgi.

Seejärel võtab taotlejaga ühendust veefirma tehnik, et kooskõlastada majaomanikuga kinnistusiseste torustike asukohad.

“See on vajalik lihtsustatud skeemi koostamiseks, mida teeb veefirma tehnik,” selgitas Pärnu Vee projektijuht Jaanus Vent. “Kuid skeemi kooskõlastab kinnistuomanik.

Kui kinnistuomanikul on ette näidata juba valmis projekt, siis AS Pärnu Vesi aktsepteerib ainult neid projekte, mille on koostanud pädev inimene ja mis vastavad meie esitatud tehnilistele tingimustele.”

Vent lisas, et üldjuhul peaks Pärnu ehitusmääruse järgi ehitama torusid ainult ehitusprojekti järgi, mille ligikaudne maksumus on 3000 krooni, kuid Euroopa ühtekuuluvusfondi projektide puhul tuleb linnavalitsus maa- ja majaomanikele vastu ning väljastab lihtsustatud skeemi (projekti) alusel kirjaliku nõusoleku (väikeehitiste ja -rajatiste ehitusloa), mis kodanikule läheb maksma 500 krooni riigilõivu.

Tehniliste tingimuste koostamise eest kasseerib Pärnu Vesi 250 krooni, lihtsustatud skeemi (projekti) tegemise eest 400 krooni.

Nii linnavalitsuse nõusoleku teade kui Pärnu Vee koostatud tehnilised tingimused ja skeem saadetakse kinnistuomanikule taotluses näidatud aadressil. Samuti saab veevärgiga liituja ühepoolselt allkirjastatud liitumislepingu ja kaeveloa blanketi.

“Liitumislepingu saab taotleja kohe, kui tänavavõrgustik on Pärnu Veele üle antud ja linnavalitsus on väljastanud kinnistusiseseks ehituseks kirjaliku nõusoleku,” selgitas Vent. “Kui kinnistu torustik on nõuetekohaselt ehitatud ning geodeesiafirma poolt mõõdistatud ja teostusjoonised käes, tuleb Pärnu Vees sõlmida teenusleping. Kui jooniste valmimine võtab aega, aga vee- ja kanalisatsiooniteenust tahetakse kasutada, on võimalik sõlmida Pärnu Vees kuni kuuekuuline ajutine kokkulepe vee- ja kanalisatsiooniteenuse kasutamise suhtes.”

Kaeveloa väljastab linnavalitsuse majandusosakonna liikluse spetsialist Toomas Tammela (Suur-Sepa 16 kabinetis 227, vastuvõtt teisipäeviti 13-16 ja neljapäeviti 9-12). Enne ei tohi torustiku tarvis kraavi kaevama hakata. Kaeveloa blanketi saab linnavalitsuse kodulehelt või ametniku enda käest.

Tammelast ei tasu siiski kaeveloa taotlemist alustada, sest kuigi luba on kodanikule tasuta, tuleb kinnistusisese torustiku ehitamiseks saavutada kokkulepe torustike teostusjooniste tegemiseks. Need valmivad tööde käigus, kuni torustikukraav on veel kinni ajamata.

Selleks pakub Pärnu linnavalitsus nelja firmat: OÜ Kinnisvaraekspert Pärnu, OÜ Pärnu Maamõõduteenistus, OÜ Georite ja OÜ EOMAP Maamõõdukeskus.

Firma välja valitud ja kokkulepe teostusjooniste suhtes sõlmitud, tuleb majaomanikul pöörduda Pärnu linnavalitsuse geodeesiateenistusse tuppa 404, kus peetakse linna kommunikatsioonide registrit. Alles siis, kui teostusjooniste tegija on linnavalitsuses heaks kiidetud, tasub seada sammud liiklusspetsialisti kabinetti kaeveluba vormistama.

“Kui etteantud vastuvõtuajad ei sobi, võib minuga telefoni teel kokku leppida teise aja, või kui inimestel tekib küsimusi kaevamise kohta, võib mulle samuti helistada,” teatas Tammela. Tema telefoninumbrid on 444 8315 ja 523 9064.

Teostusjoonised on tähtsad, sest nendeta ei sõlmi Pärnu Vesi liitunuga teenuslepingut ajutise liitumislepingu asemele.

Nii Pärnu kesklinn, Rääma kui Ülejõe linnaosa on osaliselt vanadel asulakohtadel, mis on riikliku kaitse all ja kus kaevetööd sügavamal kui 30 sentimeetrit maapinnast nõuavad arheoloogilist järelevalvet. Nende alade elanikel tuleb kaeveloa saamiseks võtta muinsuskaitse kooskõlastuski (peale geodeesiateenistuse oma) ja enne Toomas Tammela juurde minekut astuda läbi muinsuskaitse Pärnu kontorist Kuninga 18, kus kodanike vastuvõtt on esmaspäeviti 9-12 ja kolmapäeviti 13-16.

“Kokku saab leppida ka mõne teise aja, helistades 443 1046 või 5301 4356,” lubas muinsuskaitse Pärnumaa vaneminspektor Karin Vimberg.

Muinsuskaitselt kooskõlastuse saamiseks tuleb täita tööde alustamise loa taotlemise blankett, mis on saadaval muinsuskaitse kodulehel www.muinas.ee. Taotlusel peab olema allkiri arheoloogilt, kes on nõus võtma enda kanda kinnistusiseste kaevamiste arheoloogilise järelevalve.

“Muinsuskaitsele võib esitada ka linnavalitsuselt saadud kaeveloa taotluse blanketi. Kui sellele on märgitud kaitsealusel asulakohal järelevalvet tegema hakkava arheoloogi nimi, annab muinsuskaitseamet oma kooskõlastuse,” pakkus Vimberg. “Muinsuskaitseametile on tähtis, et dokumentatsioonist selguks projekteeritav ala, teostatavate tööde maht, torustike asukoht.”

Arheoloogilist järelevalvet teostavad ettevõtted leiab muinsuskaitseameti tegevuslubade registrist

.

Kui kõik on tehtud, tuleb torustikku ehitaval kinnistuomanikul kooskõlastada teostusjooniste tegijate ja arheoloogi kohalolek just selleks ajaks, kui majaõues kraave kaevatakse ja torusid paigaldatakse. See kõik peab mahtuma kaks kuud kehtiva kaeveloa perioodi.

Maksta tuleb nii teostusjooniste kui arheoloogilise järelevalve eest, materjalikulust ja töömeeste palkamisest rääkimata. Need hinnad on kokkuleppelised, töö kalliduse määrab turg.