Jõulutäht tahab jahedat

Riina Martinson
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõulumeeleolu loomiseks võib koju tuua elavaid taimi, näiteks sädeleva taimelakiga kaetud soomuslehiku, mida K-rauta aiaspetsialist Margit Kurm vasakus käes hoiab.
Jõulumeeleolu loomiseks võib koju tuua elavaid taimi, näiteks sädeleva taimelakiga kaetud soomuslehiku, mida K-rauta aiaspetsialist Margit Kurm vasakus käes hoiab. Foto: Ants Liigus

Jõulude eel koju toodavatest lilledest on vaieldamatu lemmik jõulutäht, paraku kipub selle ilu sageli liialt kiiresti kaduma.


Jõulutähele toas kohta otsides tasub valida võimalikult jahe koht. Samal ajal tahab taim palju valgust ja kardab tuuletõmbust. Kastma peab jõulutähte siis, kui muld on juba kuivanud, jagas soovitusi K-rauta Pärnu kaupluse aiakauba spetsialist Margit Kurm.



Hoolsa perenaise käes võib jõulutäht kauaks kasvama jääda, kuid kodustes tingimustes on pea võimatu sellele järgmistel aastatel punaseid lehti kasvatada.



Potikuusk õue


Järjest enam toovad inimesed pühadeks tuppa potis kasvava kuuse või küpressi. Kodu- ja aianduspoodides on nn potikuuskede valik üsna rikkalik ja paljusid elava jõulupuu ihalejaid lohutab kindlasti teadmine, et säärast puud ei pea pärast uue aasta saabumist tuleriidale saatma. Küll tuleks selline puu pärast pühi soojast toast välja toimetada.



“Toatingimustes hävib potis jõulukuusk päris kindlasti, seepärast tuleb see pärast pühi kiiresti jahedamasse kohta paigutada,” hoiatas Kurm. Potipuu võib viia näiteks garaaži, rõdule või kasvuhoonesse. Väikesed külmakraadid ei tee puudele ilmselt liiga, küll aga jäine tuul.



Kui ebaküpress võiks talvituda mõnes jahedas ruumis, siis näiteks kanada kuuse võib mõnda tuulevaiksesse kohta potiga mulda istutada. See puu külma ei karda. Kevadel saab potis kasvavad kuused-küpressid aias püsivasse kohta istutada.



“Rõdul potis kasvavate elupuude juures on kõige suurem risk sobiva niiskuse hoidmine, muld ei tohi olla läbi kuivanud, aga ka mitte liigmärg,” rääkis Kurm.



Järjest enam istutatakse talveks aedadesse kanarbikku ja eerikat. “Mõlemad on leplikud taimed ega vaja erilist hoolt ning õitsevad terve talve kas või lumehanges,” kirjeldas Kurm.



Rohkem valgust ja vähem vett


Rääkides toataimede talvisest hooldusest, rõhutas Kurm, et taimede vaenlane number üks ei ole mitte vähene valgus, kuivus või kahjurid, vaid hoopis ülekastmine. Et talvel on toataimed poolunes, tuleb neid niisutada mõõdukalt.



Kõigile taimedele sobivat kastmissoovitust pole olemas. “Tuleb lihtsalt näpuga mulda katsuda,” soovitas Kurm. “Enamik taimi tahab kastmist siis, kui muld on päris kuivanud, talvel tõenäoliselt ikka harvemini kui kord nädalas. Keskküttega majades on õhk kuivem ja siis võib veidi tihedamini kasta.”



Pigem tasub pott korraga korralikult läbi kasta, selle asemel et sageli sirtsutada. Draakonipuid ja orhideesid võib isegi paariks tunniks koos potiga veeämbrisse jooma jätta. Kaktuseid ei peaks kastma tihedamini kui kord kuus, niiskema õhuga korteris isegi paari kuu tagant.



Sarnaselt kastmisega ei tohi talvel väetamisega liiale minna. Piisab, kui kord kuus lahjema spetsiaalväetise lahusega niisutada.



Talvel on taimel vaja palju valgust. “Kui suvel peaks taimed ereda päikesevalguse käest akna pealt eemale nihutama, tuleb talveks nad tagasi tõsta. Toataimedel tasub aeg-ajalt külge keerata, et mõlemad pooled saaksid võrdse päikesedoosi,” soovitas Kurm. “Kaktuste puhul see soovitus ei kehti.”

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles