Hans Soll: Sindi paisu koosolek lükkub jaanuarisse

Hans Soll
, algatusrühma “Sindi pais” esindaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Füüsika- ja astronoomiaõpetaja Hans Soll.
Füüsika- ja astronoomiaõpetaja Hans Soll. Foto: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Sindi paisu koosolek lükkub jaanuari teise poolde keskkonnaministeeriumi teise äraütlemise tahtel. Septembris oli eitav vastus asekantsler Harry Liivi, detsembris looduskeskkonna ja metsanduse asekantsleri ülesannetes Marku Lampi allkirjaga.


Viimase koosoleku edasilükkamise põhjendusse ”jaanuari teiseks pooleks on selgunud arendaja (AS Maru) alternatiivne hinnapakkumine” ei saa suhtuda teisiti kui lootustandvasse: ministeerium taotleb jätkuvalt paisu riigile ostmist. Annaks õnnistuse, et see nii oleks ja läheks!



Teame, et ministeerium ootab 18. jaanuaril 2010 teise instantsi kohtu otsust, et keskkonnamõjude hindamise, detailplaneeringu ja muud kulud kannaks AS Maru, sest esimene kohtulahend oli olnud tema kasuks.



Keskkonnaministeeriumi ilmse venitamistaktika vastu suunasime oma viimase ettevõtmisegi. Nimelt andsime Pärnumaalt riigikokku valitud Mart Jüssile, kellest on saanud parlamendi keskkonnakomisjoni esimees, Soome kalastuskeskusest ja kalastuse-metsanduse uurimiskeskusest saadud info paisude, kalatreppide ja muude kalateede kahjumaksustamise kohta.



Komisjon Põhjamaade sellekohast informatsiooni ei omavat ja meie pakkumise üle oli Jüssi tänulik. Ta märkis, et veeteede tõkestamise maksustamine on tarvis seadustada, samuti nagu põllumajanduses makstakse keskkonnamõjude nõude eirajale toote eest vähem kui selle täitjale.



Seadusandluse puudulikkusest kõnealuses valdkonnas räägib Euroopa Liidu keskkonnamõjude hindamise raamdirektiivide avalikul arutelul omavahelises vestluses Pärnus väljaöeldu. Kui näiteks keskkonnaministeerium taotleks kohtulikult Sindi paisu sundvõõrandamist, jääks ta omanikule alla. Põhiseadusest tulenevad püha ja puutumatut eraomandit kaitsvad seadused katavad tihedamalt seda valdkonda, haldust puudutavad aga vastupidi – auklikumalt.



Kokkuvõttes ei nõustu algatusrühm mitmegi Harry Liivi kevadisel koosolekul öeldud väitega. Taotleme probleemi lahendamist praeguse valitsuse ajal ja üritame sellesse kaasata riigikogu keskkonnakaitse komisjoni esindaja.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles