Avastamata Eesti aaret lihvib mitu peremeest

Pärnu- ja Viljandimaa piiril viies vallas laiutava rahvuspargi külastuskeskuses Kõrtsi-Tõramaal on talvetuisuse ilmaga vaikne. Riigimetsa majandamise keskuse teabepunkti töötaja Meris Vaine ütleb, et lõppeval aastal sõideti siia kogu maailmast, aga mainimisväärselt palju külastajaid tuli Saksamaalt.

Ligi 10 000 inimest aastas käib uudistamas ja nautimas soode- ja rabaderohket maanurka ja küllap tuleb neid edaspidi rohkemgi, sest nüüd on hiljuti moodustamise 16. aastapäeva tähistanud Soomaa rahvuspark kogunud ulatuslikumat tuntust kui eales varem. Euroopa Komisjoni korraldatud EDENi konkursi võidutunnistus ja PAN Parksi vimpel kaunistavad külastajate silmaulatuses infoletti. Järgmistel, uuendatud trükistel kajastuvad juba needki tiitlid, kinnitab teabespetsialist.

Kaugränduritele näitab Vaine hangedevahelises kaminasoojas külastuskeskuses filmi Soomaa viiest aastaajast - viies on üleujutus - ja juhatab huvi korral matkarajale. "Riisa rabarada on kõige kindlam, sinna vesi ei jõua," kostab ta naeratades ega arva midagi suusamatka tegemise mõttest. Soomaa liiklusvahendid on kaks jalga, haabjas, räätsad ja kui jõed kõvasti kaanetatud, siis Soome kelkki.       

Eestlastele pole vaja pikalt seletada, mis nähtus see Soomaa on, seda tööd on Halliste, Navesti ja Raudna jõe haardesse jääva põlislooduse pesa kohta teinud näiteks selline internetileht nagu www.soomaa.com. Samuti nagu haabjalaagrid ja nende korraldaja Aivar Ruukel, aga paljud teisedki, kellele Soomaa on rohkem kui elamise ja elatise teenimise koht.  

"Aga Soomaa püsimise eest saab avaldada tänu küll väga suurele hulgale inimestele, rahvuspargi elanikele, keda on küll vähe, umbes üks inimene ruutkilomeetri kohta, aga kes korraldavad rahvusparki siis, kui ametnike tööpäev on läbi," möönab Murel Merivee, kes on keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni kaitse planeerimise spetsialist.

Merivee kinnitab, et Soomaal mõistavad kohalikud ala eripära ja selle kaitsmise vajadust ega pea looduskaitserežiimi ahistavaks.

Soomaa-sugune põlisloodusala on olnud traditsiooniliselt lähikülade inimestele oluline tagamaa - marjul-, seenel-, kalal- ja jahilkäimise koht.

"See hulk Soomaa kohalikke on juba hulga suurem ja praegu lisanduvad siia oluliste asjalistena niiduhooldajad ja turismiettevõtted. See, et Soomaad kasutavad omanditundega kohalikud, on meie suur eelis," väidab Merivee.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse konkursi "Eesti avastamata aarded 2009. Turism ja kaitsealad" laiendus oli maapiirkondade arengut ärgitava Leaderi tegevusgrupi rohelise jõemaa koostöökogu julge mõte esitada Soomaa rahvuspark Euroopa Komisjoni konkursile. Tulemuseks oli täistabamus kaitsealaga, kus turismitoodet arendatakse säästlikkuse põhimõttel.

"Kindlasti on Soomaale osaks saanud tunnustused suurendanud rahvuspargi rahvusvahelist tuntust," kinnitab Agu Leivits, kes on keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni looduskaitse juhtivspetsialist.

Leivitsa sõnutsi on see asja üks külg. Teine ja arenguks olulisem on tagasiside, mis on saadud nii EDENi (European Destinations of ExcelleNce) auhinna kui 14. PAN Parksi sertifikaadi saamise eelses hindamisprotsessis.

"Eriti just PAN Parksi staatusele eelnenud nädala kestel sõltumatu sertifitseerimine ja selle käigus saadud ettepanekud on rahvuspargi arengu kavandamiseks väga olulised," täpsustab Leivits, lisades, et seda saab vabalt käsitleda kui rahvuspargi senise kaitsekorra tulemuslikkuse hindamist.

Leivitsa mõtet jagab Merivee: PAN-pargi staatuse saamiseks läbitud protsess ongi kõige suurem kasu, mida see märk rahvuspargi kaitse korraldamisele annab.

"Protsessi jooksul, see on kaks aastat, nõudis PAN Parksi kaitsekorralduse põhimõtete järgimise tõestamine, suure hulga ankeetide ja muude materjalide täitmine intensiivset koostööd eri osapooltega," räägib Merivee.

Kuigi ankeetides võis olukorda üksnes konstateerida, näiteks milline on Soomaa kaitserežiim ja kuidas selle täitmist korraldatakse, tuli palju asju nullist lahendada. Näiteks Soomaa turismipiirkonna mõjuala defineerimine või kohalike partnerettevõtetega koostööpõhimõtete juurutamine.

Algaval aastal on Soomaal üks olulisimaid tegevusi uue kaitsekorralduskava koostamine, sest 2010 on kehtiva kava viimane aasta.

"Seega, Soomaa rahvuspargi arengusuundade kavandamine ja nende läbirääkimine rahvuspargi asjalistega on kindlasti üks olulisemaid tegevusi, mis on seotud põlislooduse kaitse võrgustikku kuulumisega, sest võrgustiku aladel peavad olema kehtivad kaitsekorralduskavad," selgitab Leivits.

"Kindlasti ootame aasta alguses põnevusega uudiseid, kas mõni keskkonnaameti või RMK esitatud Soomaa rahvuspargiga seotud projekt leiab rahastamist Euroopa Liidu struktuuritoetuste vahendusel," hoiab Leivits uue aasta lävepakul pöialt. Lootuses, et PAN Parksi sertifikaadi saanud Soomaa piirkonna ettevõtjate võrgustik toimib ja laieneb ning sertifikaadist tõuseb otsest kasu piirkonna rahvale.  

Soomaa rahvuspargi kodulehelt leiab koostöökogu ja sõprade ülevaate, samas saab aimu sellestki, et pole kedagi, kes ala tervikuna valdaks-haldaks. Ümberkorraldused keskkonnasüsteemis on viinud selleni, et rahvuspargil ei ole oma administratsiooni. See on asendunud piirkondliku ehk keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooniga, kus mitu inimest tegeleb küll Soomaaga, aga ühelegi neist ei ole see ainus tööpiirkond. Kaitsekorraldus on keskkonnaameti pädevuses, kuid külastust korraldab 1. veebruarist riigimetsa majandamise keskuse loodushoiuosakond.

Kuidagi ei tahaks isegi naljaga pooleks leppida mööndusega, et rahvuspark püsib, kuna looduskaitseseaduses püsib niisugune märge.