Eskimotel olla lume iseloomustamiseks sadakond sõna. Meil on seevastu ette näidata 107 terminit jäätüüpide ja -olude kirjeldamiseks külmunud Läänemerel.
Jääuurijad pole tavalised jääpuurijad
9. jaanuar 2010, 09:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olgu tegemist niilase, näädingu, soideri või mõne muu jäise moodustisega – jääuurija Tiina Mõtus teeb neil kõigil eksimata vahet.
Juba viiendat talve riputab Mõtus igal hommikul, kohe, kui valgeks on läinud, binokli kaela ja liugleb tõukekelgul Pärnu keskranda, et rannahoone vaateplatvormilt jääle pilk peale panna ning olud kaardile kanda.
Kui on, mida kanda. Eile hommikul polnud. Nii kaugele kui silm seletas, oli jääväli kaetud ühtlase lumevaibaga. Selles valges kõiksuses pole võimalik jääliike teineteisest eristada. Paari kalameest, kes taamal läbi lume sumpavad, kaardistama ei hakata. Küll saavad nad statistikaks vaatlusprotokollis.
Paar korda nädalas ajab Mõtus oma elukaaslase merebioloog Jüri Tensoni samuti soojast kodust välja ja võtab jääväljadele ühes. Seda juhul, kui visuaalse jääuurimise kõrval on vaja ette võtta jääpuurimine. Nii 300 meetri kaugusel rannast, et jää struktuurist ja paksusest sotti saada.
Nagu Tenson seletab, peab mõõtmine olema esinduslik ehk mõõta tuleb kohast, mis iseloomustab situatsiooni kõige paremini. “Mitte et ma otsin nüüd kõige paksema või õhema jäätüki,” põhjendab ta kohavalikut, enne kui puuri käima tõmbab.
Samal ajal kui Tenson puuriga jääd läbistab, määrab Mõtus mõõtepulgaga lumepinda toksides lumekihi paksuse.
Vahepeal on Tenson oma õõnespuuriga sikutanud jääkamarast välja vorstilatti meenutava kamaka. Treenitud silm loeb seda nagu raamatut. Mitu korda jää on tekkinud, kui palju korraga on jääd juurde kasvanud, kas see on tekkinud lumesaju ajal või selge ilmaga. Need võivad tunduda kasutute teadmistena, ent samasuguseid jäätükke on saadetud näiteks Soome laboritesse, et uurimistulemuste põhjal projekteerida siinsete jääoludega toime tulev jäälõhkuja.
Vaatlus- ja mõõtmistulemused sehkendab Mõtus märkmikku ja läkitab Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudile, mis need oma kodulehel avaldab. Eilse päeva kohta läks kirja, et vaatluspiirkonda katab 35 sentimeetri paksune kinnisjää, millel kuni 14 sentimeetri paksune lumekiht.
“Täna on mõnus ilm, aga vahel on nii, et külm lõikab näkku nii, et päris jube on,” täheldab Mõtus rahulolevalt. Ent olgu ilm milline tahes, kuniks lahes leidub kübekegi jääd, ei saa ta seda vaatlemata jätta.