Idud aitavad talvel haigusele vastu panna

Pärnu südalinnas Kuninga tänaval Riiamarii loodustoodete poes on idandamiseks mõeldud seemnete pakid tõstetud otse ukse kõrvale kui nähtavaimale kohale, kuid idandamisnõusid eile enam pakkuda polnud. “Oleme kõik juba läbi müünud, nii palju küsitakse, ootame kohe uut partiid,” rääkis müügijuht Evi Kuusik.

Kõige tuntum taim, mille idusid süüa kõlbab, on ilmselt nisu, aga samuti sobivad idandamiseks munguba, brokoli, lutsern, redis, sinep, lääts, sojauba, päevalill ja rukis. Sel kevadel leiab loodustoodete ja aianduspoodidest valmissegusidki, kus pakendatud mitme omavahel sobiva taime seemned koos idandamisõpetusega.

“Kõige rohkem ostetakse ikkagi munguba, seda on lihtne idandada ja see on maheda maitsega,” sõnas Kuusik. “Järjest enam küsitakse lutserni ja segusid.”

Algajad idandajad võiksid müüjalt esmalt maitsete kohta pärida, sest mõne taime idud on mahedad, teistel vürtsikad ja mõrkjad. Näiteks redis ja sinep sobivad vürtsikamate toitude austajaile. Kui aga majas lapsed, võib proovida idandada kikerhernest, mille idud arenevad ülikiiresti söömisvalmiks ja on hea magusa maitsega, soovitas Kuusik.

“Jah, kikerherned sobivad lastele ideaalselt kommi eest anda,” kiitis samal ajal seemnepakke valinud pereema kõrvalt. “Kartulipudru sisse on ka neid hea trampida.”

Idud sobivad nii salatisse-võileivale kui prae ja supi peale kaunistuseks.

Herneseemneid võib süüa mitut moodi: leotada, kuni need pehmeks muutuvad, ja nosida nagu suvel värskeid herneid. Või oodata, kuni idud väljas, ja siis süüa. Või hoopis pista seemned mulda ja kasvatada, kuni mõni leheke küljes, ning seejärel võrsetega maiustada.

Eri taimede seemned tahavad üksteisest pisut erinevaid idanemistingimusi, mistõttu tasub kas pakendilt või müüjalt nende kohta lähemalt uurida.

Kõige sagedamini idandatakse purgis marli all. Esmalt tuleb seemned loputada ja umbes 12 tunniks külma vette likku jätta. Seejärel vesi pealt valada, seemned loputada ja purki panna ning purgisuu kummipaela, marli või mõne muu hõreda riidega sulgeda. Purk tuleks panna 45 kraadi kummuli, et liigne vesi välja valguks.

Edasi peab purgi sisu vähemalt kaks korda päevas puhta veega loputama, et idud hallitama ei läheks. Üldjuhul tahavad seemned algul pimedat ruumi, kui aga idud väljas, siis valguse kätte tõstmist.

Söömiseks ei tohi idandada seemneid, mida on töödeldud kemikaalidega. Nii on mõistlik seemneid otsida talu- või mahetoodete poodidest, aga suurte toidupoodide tervisetoodete riiuleiltki leiab sobivaid, vähemalt mungoa seemned on kindlasti valikus.

Pärnu Ringi tänava Seemnepoe juhataja Marje Nurmeste ütles, et seemneäridest saab samuti idandamiseks kõlblikke seemneid. Nendel, mis kemikaalidega töödeldud, on vastav info pakendil kirjas. Näiteks Eesti Sordiseemne herneseemneid võib rahulikult söömiseks idandada, kinnitas ta.

Klassikaks on saanud talvel aknalaual niiske riidelapi peal kasvatada kress-salatit, mis sirgub söögivalmiks viie päevaga. “Mina kasvatan seda köögipaberi peal,” sõnas Nurmeste. “Tuleb ainult jälgida, et paber oleks kogu aeg märg.”

Muldapistmiseks soovitas Nurmeste sinepit, mis samuti väga kiiresti kasvab. Veel on lihtne aknalaual kasvatada basiilikut, peterselli, salatisibulaid ja murulauku.

“Kasulik on osta poest mugulsibulaid, millel juba rohelised otsad väljas, ja need kodus kanda pidi vette panna, kiiresti saab rohelise sibula kätte,” kiitis Nurmeste.

Bauhofi aiaosakonnas on müügil idandamiskomplektid, mida agaralt kodudesse viiakse. Valikus on redis, kurgirohi, kress-salat, sinep, rukola, koriander. “Sellised kultuurid, mis kasvavad ruttu, vajavad vähe hoolt ja saab kiiresti ära süüa,” selgitas vanemmüüja Kaja Veldmann. “Inimesed eelistavad mahedamaid maitseid, näiteks kurgirohtu, väga hästi läheb sinepki.”

Samuti võib aknalauale maitsetaimede kasvatamiseks osta minikasvuhoone, mille läbipaistev katus hoiab sooja ja niiskust ning taimed kasvavad tänu sellele kiiresti.