Kalle Laanet: Tõhusam kaitse perevägivalla eest

Viimasel ajal on ühiskonnas üsna palju ja kõva häälega räägitud lähisuhtevägivallast ja sellest, kui palju inimesi on langenud selle ohvriks. Teema on võtnud prioriteediks Euroopa Liidu eesistujamaa Hispaania.

Eestis kehtivad õigusaktid ei taga küllaldast kaitset perevägivalla ohvritele. Siinkohal on kaks probleemi. Esiteks ei julge ohver pöörduda abisaamiseks õiguskaitseorganite poole. Teiseks pole meie ühiskond suhtunud perevägivalda täie tõsidusega.

Lähenemiskeelu tagamiseks puuduvad Eestis praktilised turvameetmed, mistõttu viimase kolme aasta jooksul on seda rakendatud vaid 40 juhul.

Justiitsministeeriumi põhjaliku uuringu tulemused näitavad, et ajutise lähenemiskeelu rikkumisele ei järgne karistust, seepärast ei suhtu pooled keelu tingimustest kinnipidamisse tõsiselt.

Siinkohal võime õppida oma naaberriigilt Soomelt, kus lähenemiskeeldu saab taotleda nii kohtus kui politseis. Kohe jõustuva ajutise lähenemiskeelu võib väljastada prokurör või politseinik, kellel on õigus vägivallatseja samas vahistada.

Peresisest lähenemiskeeldu rakendab kõige sagedamini politsei ja vajadusel võetakse vägivallatseja vahi alla. Enamgi, keelualune peab lahkuma pere elukohast ega tohi sinna tagasi minna. Samuti ei tohi ta kohtuda ega suhelda, jälitada ega jälgida kaitstud isikut. Lisatingimusena võidakse keelata ühise eluaseme läheduses viibimine.

Soomes karistatakse keelu rikkumise eest rahatrahvi või kuni ühe aasta pikkuse vangistusega.

Eestis on selleni veel pikk maa käia, kuid esimene samm on astutud. Koalitsioon tunnustas Keskerakonna algatust ja riigikogus läbis esimese lugemise perevägivalla ohvreid kaitsev eelnõu.

Keskerakonna algatus on tingitud asjaolust, et kehtivas korras on vaja muuta lähenemiskeelu täitmise kontroll võimalikuks, kasutades selleks elektroonilist valvet ehk jalavõru. Elektroonset valvet on rakendatud 2007. aastast ning see on praktikas laialt kasutust leidnud, kuid siiani vaid enne tähtaega vabastatud vangide puhul.

Lähisuhtevägivald on olnud ühiskonnas justkui tabuteema, kuid tänu ajakirjanduse ja paljude ühenduste teavitustööle on hakatud sellest rohkem rääkima ja lahendusi otsima. Märkimist väärib ajakirjanik Kadri Ibruse pikaajaline töö naistevastase vägivalla kajastamisel, mis on pälvinud tunnustust.

Samuti meenutan ETV heategevusprogrammi “Jõulutunnel”, mille vahendusel annetasid ligi 29 000 kõnet teinud televaatajad 1,5 miljonit krooni just Eesti üheksa naiste varjupaiga toetuseks.

Enam pole valehäbi ja see annab perevägivalla all kannatanutele julgust abi otsida ning pöörduda nii varjupaikade kui ametivõimude poole.