Rootsi televisioon näitas kolmetunnist otsesaadet, milles käsitleti Baltimaade majandusolukorda. Rootsi riigipanga ja parlamendi rahanduskomisjoni korraldatud küsitlus käsitles Rootsi ametivõimude tegevust majanduskriisi ajal Balti riikides ning selle algatas Rootsi riigipäeva liige Rahvaerakonnast (Folkpartiet) Carl B. Hamilton. Mõttevahetus möödus avameelses ja sõbralikus õhkkonnas.
Kommentaar: Rootsi uurib kriisi õppetunde
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Puudutati nelja ametiasutuse tegevust: Rootsi riigipanka esindas selle esimees Stefan Ingves, Rootsi finantsjärelevalvet peadirektor Martin Andersson, rahandusministeeriumi aseminister Urban Karlsström ja riigipäeva rahanduskomisjoni Ulla Andersson.
Kõigil osalejatel oli kümme minutit sõnavõtuks, seejärel toimus arutelu.
Viidati sellele, et 2008. aasta alguses ilmnenud majandusraskustest hoolimata ei kohanenud Balti riigid muutunud olukorraga.
Hamilton ütles, et kui Balti riikides avaldus kriis, langes vastutus selle leevendamiseks midagi ära teha kohalikele poliitikutele.
Ingvesi sõnutsi ei reageeritud Rootsi hoiatustele ega soovitustele, et üheskoos saanuks olukorda reguleerida. Ingvesi arvates oleks vaja analüüsivat uurimust, mis kirjeldaks kriisi ajal juhtunut ja märgiks ära, kus tehti vigu. Selleks oleks tarvis sõltumatut komisjoni, mis uuriks Rootsi emapankade tegevust Balti riikides.
Balti riikide eelarved pole endiselt tasakaalus, kriiski ei ole möödas, kuigi täheldada võib selle leevenemise märke. Baltikumi seis olnuks hullemgi, kui oleksid jäänud ära tugevad meetmed väljastpoolt, eriti rahvusvaheliselt valuutafondilt (IMF).
Mõttevahetusest koorus välja, et mõlemal pool Läänemerd tuleb kriisist õppust võtta ja panna senisest rohkem rõhku koostööle.
Opositsiooni esindanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna majandusekspert Thomas Östros rõhutas, et Rootsi peab olema valmis riiklikuks sekkumiseks majanduskriisi lahendamisel.
Mõttevahetuses osalenute arvates on aeg küsitleda kolme suurpanga – Swedpanga, SEBi ja Nordea juhte, kes nüüd ehk julgevad vaadata enesekriitiliselt on tegevusele Balti riikides ja mõelda, mida sellest on õpitud.
Rootsi finantsjärelevalve peadirektor Andersson tõdes, et tema ametkonnal on küllaldaselt võimalusi meetmete rakendamiseks, kui selle järele on tarvidust, kuid Rootsi ei saa sekkuda muude riikide majanduspoliitikasse. Nii Andersson kui Ingves kritiseerisid Balti riike, sest seal puudub praegusest suuremate volituste ja tegevusvabadusega finantsjärelevalveasutus, eriti olevat saamatust märgata Eesti Panga tegevuses. Rootsi kogemus on tõestanud, et pankade tegevus vajab senisest tõhusamat järelevalvet ehk uutmoodi suhtumist.
Rootsi tütarpangad on vastutavad klientide täbarasse olukorra panemise eest ja kuigi emapangad on kaasa aidanud ebameeldiva majandusseisu tekkele, ei ole Rootsi ametiasutuste kohus lahendada kriisi Balti riikides.
Mitu mõttevahetusel osalejat rõhutas, et suur osa panganduse järelevalvest peab toimuma Euroopa Liidu tasemel, kuna küsimus on pankades, mille tegevus on riikideülene.