Täpselt sama pealkirjaga loo avaldasime aasta tagasi 2008. aastal Pärnumaal tehtud kinnisvaratehingute statistika põhjal. Äsja maa-ametis valminud ülevaatest nähtub, et mullu kahanes korterite ja majade müük aasta varasemaga võrreldes taas peaaegu poole võrra.
Viimase aasta jooksul müüdi Pärnumaal 413 korterit, neist Pärnus 297 ja 116 maakonnas. Aasta varem läks Pärnumaal tehinguks 810 korteri puhul: Pärnus 530 ja maakonnas 280 eluasemega. 2007. aastal leidis Pärnumaal uue omaniku 1347 korterit.
Kui mullustele müüginumbritele võrdluseks teha Eesti ühe suurema kinnisvaraportaali City24 otsingusse Pärnumaa päring, saab vastuseks, et omanikud pakuvad praegu müüa 1319 korterit, neist Pärnus 1075.
Need numbrid vaid aitavad aimu saada kohalikul kinnisvaraturul toimuvast, sest maa-ameti statistika on koostatud notaritelt laekunud andmete põhjal ja selles ei kajastu näiteks kohtutäiturite tehingud.
“Kohtutäitur Rannar Liitmaa sõnade järgi teostati tema menetluse tulemusel mullu umbes 20 korteri võõrandamise tehing,” avaldas Kinnisvaraeksperdi maaklerteenuste juht Janno Peterson. “Kui aga kommenteerida pakkumiste arvu muutumist City24 andmete põhjal, siis mullu aasta alguses oli Pärnu linnas pakkumisel 1270 korterit ja aasta lõpus 923.“
Korterite hind Pärnus kukkus samuti pea poole võrra. Kui 2008. aastal oli müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind üle 18 000 krooni, siis mullu 9887. Pärnus olid ostjad nõus maksma paari korteri ruutmeetri eest üle 30 000 krooni, maakonnas jäi hinnalaeks ligi 16 000 krooni.
“Kui tuua tipud välja müügihinna poolest, siis kalleim tehing linnas toimus aasta alguses korteriga Suur-Jõekalda tänava majas, kus 123ruutmeetrine korter müüdi meie vahendusel 3,7 miljoni krooni eest,” lisas Peterson.
Pärnu kõrval toimis kõige aktiivsem korteriturg Saugas, kus uue omaniku leidis 21 korterit, aasta varem 31. Kalleim Sauga korter müüdi 16 024 krooniga ruutmeetri eest, tegu on ilmselt Hirvepargi elurajoonis asuva pinnaga. Võrdluseks olgu öeldud, et 2006. aastal näitas statistika Hirvepargi korterite ruutmeetri keskmiseks hinnaks 18 000 krooni. Kõige odavam Sauga korter vahetas omanikku 6346 krooniga ruutmeetri eest.
LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing rääkis, et maakonna kallimad korterid asuvadki Sauga alevikus. “Sisuliselt on tegemist juba Pärnu linnaosaga, kus on ühine kiirusepiirang, bussiühendus, jalgteed ja vahetus läheduses kaubanduskeskused,” iseloomustas ta. “Suurem osa sealsetest tehingutest on seotud Hirvepargi elamurajooniga, kus 2009. aastal tehti suuri hinnasoodustusi.”
Paikuselgi leidis omaniku korter, mille ruutmeetri eest nõustus ostja maksma üle 16 000 krooni.
Sindis müüdi mullu kortereid 17, Papsaares 13, Paikusel kaheksa, Kilingi-Nõmmes seitse, Tootsis ja Vändras kuus ja Tihemetsas viis, mujal olid numbrid veel väiksemad.
Muude paikadega võrreldes soodsamalt sai mullu osta kortereid Tootsis, kus keskmiseks ruutmeetri hinnaks kujunes 1112 krooni, odavaima korteri puhul aga 189 krooni.
“Monofunktsionaalsetes asulates, mis ei asu rõngasvaldades, määrab korterite hinna suuresti kohalik ostujõud,” tõdes Saksing. “2009. aastal kiiresti kasvanud töötus alandas jõudsalt sellistes asulates korterite hindu, samuti ei olnud mullu võimalik sääraste korterite ostu finantseerida eluasemelaenu abil.”
Peterson lisas, et maakonnas müüa pakutavate korterite hinnatase sõltub paljuski kinnisvara kaugusest Pärnust ja kohapealsest tööhõivest.
Hoonestatud elamumaid ehk maju müüdi mullu Pärnumaal 146, neist 48 Pärnus. 2008. aastal läks Pärnumaal müügiks 254 maja ja 2007. aastal 407.
Kalleim omanikku vahetanud elamu maksis Pärnu linnas 6,9 ja maakonnas 4,9 miljonit krooni.
Suhteliselt palju maju müüdi Saugas vallas - 18 (aasta varem 33) ja Audru vallas 13 (27), mujal alla kümne.
Sauga ja Paikuse vallas maksid kõige kallimad elamud kaks miljonit, Tahkurannas ja Varblas 1,7 ning Audrus 1,4 miljonit krooni. Seevastu Tõstamaa vallas müüdi kalleim maja 250 000 ja Vändra vallas 260 000 krooni eest.
“Majade puhul eelistavad ostjad uusi või uuemaid elamuid. Kuna valik selles osas on Pärnus väike või hinnaklassilt vähestele kättesaadav, eelistataksegi elamu osta linna lähedale,” rääkis Saksing. “Paar-kolm aastat tagasi oli uue maja alternatiiviks maa ostmine ja sellele elamu ehitamine. Täna on pooleli olevate majade hindadega võrreldes uue ehitamine suhteliselt kallis ja laenutingimustest tulenevalt on ehitamise võimalus raskesti kättesaadav.”
Miks aga näiteks Tõstamaal müüdud majad nii odavad tunduvad? “Maakonnas esinevad suured hinnavahed on osaliselt tingitud sellest, et majad jagunevad elamuteks ja suvilateks, aga statistikas kajastuvad need kõik elamumaadena,” selgitas Saksing.