Iga aasta rahvusvahelise naistepäeva eel pöörame teravdatud tähelepanu naistele. 8. märtsil tähistatakse mitmel pool maailmas 19. sajandi keskelt alguse saanud naistepäeva, mis on ÜRO tähtpäevade nimistuski.
Margo Orupõld: Kes pühib liblika tiibadelt tolmu?
4. märts 2010, 10:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel päeval korraldatakse vägivalla- või prostitutsioonivastaseid aktsioone, rahvusvahelisi foorumeid ja muid naiste muresid puudutavaid üritusi. Naistelehed ja veebipäevikud täituvad naiste erilisust rõhutavate arvamustega, milles probleeme tõstatatakse naiste lähtekohast.
Filosoof ja kirjanik Denis Diderot on öelnud, et kui tahad kirjeldada naist, kasta sulg vikerkaare sisse ja pühi liblika tiibadelt tolm. Kas me aga oskame ja tahame kirjeldada ja kaitsta naist, keda tuleks märgata aastas rohkem kui kord?
Pea iga päev üks juhtum
Järjepanu on Eesti naiste ilu pakutud Eesti Nokiaks. Mis saab olla veel parem kiitus ja tunnustus väikese riigi rahvale?
Meie maad väisavad välismaalased on hämmingus, kui palju investeerivad eestlannad oma välimusse. Aga eesmärk pühitseb abinõu. Kuidas me aga väärtustame oma kauneid naisi, kui sulgub koduuks?
Eestis puutub lähisuhtevägivallaga kokku iga kümnes naine, sealhulgas kaks kolmandikku vägivallast toimub meie ühiskonnas koduseinte vahel. Paarisuhtevägivalda esineb paraku kõigis ühiskonnagruppides: nii esimeses kui teises Eestis.
Lähisuhtevägivald pole pelgalt füüsilise jõu demonstratsioon, vaid paljudel juhtudel psüühiline, moraalne, majanduslik ning seksuaalne väärkohtleminegi.
Pärnu naiste varjupaik, mis on üheksas omasugune Eestis, on ellu kutsutud selleks, et vägivalla all kannatavatel naistel, vajadusel koos lastega, oleks kellaajast hoolimata koht, kuhu minna, kui kodune elu põrguks muutub.
Kriisi jõudnud inimene vajab eelkõige rahu ja paika, kus oma elule kõrvalt vaadata. Ta vajab inimest, kellele kurta oma muret, kes aitab tal elu keerdkäikudes just temale kõige sobivama tee leida.
Varjupaiga töötajad on saanud sellealast koolitust, kuid keerukamate juhtumite korral pöördutakse vastavate spetsialistide poole. Vajadusel suunatakse vägivallaohvrid nii psühholoogilisele kui juriidilisele nõustamisele.
Viimasel ajal pööratakse suuremat tähelepanu lähisuhtevägivalla olemasolule kogu Eestis: ajakirjanduses on ilmunud selleteemalisi artikleid, 2009. aasta “Jõulutunneli” saate peateema oli naistevastane vägivald. Kõik see on viinud õnneks selleni, et naised julgevad üha enam oma probleemile lahendust otsida.
Kuigi Pärnu naiste varjupaik on tegutsenud juba neli kuud ning paljud abivajajad ei tea veel meie olemasolust, on meil praegu pea iga päev üks juhtum käsil. Alati ei soovitagi öömaja, vaid rääkida ära oma mure ja saada abi elu sasipuntra harutamiseks. See on tõenduseks, et lähisuhtevägivald on Pärnumaal nagu kogu riigis probleem.
Naiste varjupaiga tegevus on siiani projektipõhine. Hasartmängunõukogu rahastas varjupaiga loomist, sisseseadmist ja katab kommunaalkulud loodetavasti edaspidigi.
Mis saab edasi?
Varjupaik osutab teenust kogu Pärnumaa elanikele, seega loodame Pärnumaa omavalitsuste liidu (POL) mõistvale suhtumisele ning rahalisele toetusele varjupaiga tegevuse järjepidevuse tagamiseks.
Tänu Pärnu maavalitsuse ja POLi toetusele saavad varjupaiga esindajad osaleda Norras lähisuhtevägivalla teemalisel seminaril ning tutvustada Pärnu naiste varjupaiga tegemisi praegu ja tulevikus.
Ei tohi unustada, et hästi toimiva ühiskonna alus on tugev perekond. Pere abistamine kriisi algul on kordades odavam kui hilisem tükkide kokkulappimine.
Loodame, et pärast naistepäevagi oskame märgata üheskoos vikerkaart ja liblikaid, sest Pärnumaa naised on väärt parimat.