Eesti jätkab kohandumist ülejäänud Euroopa Liiduga

“Suurem osa euro positiivsest mõjust on negatiivse stsenaariumi ärajäämine,” ütles Pärnus Bravo Lounge’is Domus Kinnisvara ja SEBi ühisel hommikuseminaril esinenud Pajula.

Pajula hinnangul on euro rahaturgudel juba kohal. Majandustsükli pöördepunktiks sai tema arvates hoopis eelmise aasta augustis tehtud Telia Sonera ülevõtupakkumine, mis taastas siinse majanduskeskkonna usaldusväärsuse.

“Eesti on nagu sinimustvalge õhupall: puhud õhku täis, läheb suureks. Samuti võid õhku välja lasta,” rääkis Pajula.

Varem Eesti majandusse raha pumbanud Skandinaavia pangad on 2008. aastast alates siit välja võtnud ligi 1,5 miljardit eurot. “Valuutakomitee süsteemis kaasneb sellega poolautomaatne kodumaise rahapakkumise vähenemine,” lausus Pajula.

Selle aasta sisemajanduse kogutoodangu reaalkasvuks prognoosib SEB kaks, inflatsiooniks kaks ja töötuse protsendiks 15. Järgmise aasta prognoosinumbrid on viis, kolm ja 13.

“Ühtesulandumine jätkub” pealkirjastas Pajula Eestit puudutava slaidi, viidates Eesti majanduse ühtesulandumisele teiste Euroopa Liidu riikidega. Enne seda oli ta kõnelnud Balti riikide edumaa säilimisest ja Euroopa Lõuna-Koreast.

2008. aastast on SEB Läänemere piirkonda turundanud võrdlusega Lõuna-Koreaga. Arvestades Venemaalt, Saksamaalt ja Poolast ainult mereäärsete piirkondadega, on üheksa Läänemere-äärset riiki rahvaarvu ja SKT poolest Lõuna-Koreaga üpris sarnased.

“Maailmas on vähe piirkondi, kus järelejõudmismäng võiks nii hästi toimida,” lausus Pajula. “Peaaegu kõikides stsenaariumides võiks selle piirkonna areng hästi minna. Välja arvatud üks stsenaarium: sõjaline konflikt Euroopa Liidu ja Venemaa vahel.

Üheksast Läänemere-äärsest riigist kaheksa kuulub ELi, neist neli on uued liikmesriigid. Elatustase ELi riikides ühtlustub.

Pajula hinnangul Balti riikide edumaa säilib ja regioon väljub kriisist juba sel aastal. “Tema majanduskasv 2011. aastal on protsendi võrra kiirem kui Euroopa Liidus tervikuna,” prognoosis Pajula.

SEBi makroanalüütik ei välistanud, et Leedu negatiivselt üllatab ja abi saamiseks IMFi poole pöördub, kuid tänu Kreekale on Balti teema tema arvates tõenäoliselt maas.

Baltikum on näidanud, et siinne majandus on suuteline kiiresti kohanduma. “Soomes streigivad inimesed seepärast, et nende palk ei kasva viis protsenti, siin on palgad tunduvalt vähenenud,” lausus Pajula.

Kuigi põhiohud on Eestist välja läinud, pole maailmamajanduse tulevik pilvitu. Suure depressiooni ootused osutusid liialdatuks, kuid kriisiga võitlemise kulud on olnud röögatud.

Pajula arvates on seni alahinnatud inflatsiooniohtu, mis praegu varade hindades veel ei kajastu. “Kui riigikassas kulda pole ja sõdurid tahavad palka, hakatakse seda maksma kaks korda väiksemate müntidega,” meenutas ta Vana-Roomat. SEBi hinnangul pole inflatsioon siiski lähiaastate probleem.