Lavakujundus ei tohi alla jääda laste fantaasiale

Silja Joon
, kultuuritoimetuse juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunstnik Liisa Soolepa kujundatud vennad põrsad said etenduses “Kolm põrsakest ja hea hunt” igati sümpaatsed ja hunt ülimalt sõbraliku väljanägemise.
Kunstnik Liisa Soolepa kujundatud vennad põrsad said etenduses “Kolm põrsakest ja hea hunt” igati sümpaatsed ja hunt ülimalt sõbraliku väljanägemise. Foto: Ants Liigus

Homme Pärnu Endla teatris esietenduva mudilastele mõeldud lavastuse “Kolm põrsakest ja hea hunt” on külalisena kujundanud kunstnik Liisa Soolepp (pildil).


Soolepp on lõpetanud Tartu kõrgema kunstikooli tekstiiliosakonna 2008. aasta kevadel. Kostüüme teatrilavastuste tarbeks hakkas ta tegema kolmandal kursusel. Selles on tema käsi juba küllaltki kindel: kostüümikunstnik teeb kavandid, valib kangad ja juhendab õmblemisel.



Lastetükile nagu “Kolm põrsakest” tuleb teha maske, mille valmistamine käib omaette spetsiifika järgi.



“Kõrvuti kunstniku fantaasiaga peab näitleja saama maskist välja näha, hingata, laulda ja tantsida,” nentis Soolepp.



Noor kunstnik on viie aasta vältel kujundusi teinud mitme suurema teatriga: Ugala, Rakvere ja VAT Teatriga. Endlaga algas koostöö noortelavastusest “Mis valemiga?”.



Lavakujundamine on Soolepa meelest põnev ala. “Kindlasti on muinasjuttudele kujunduse loomine huvitav töö. Kuna loodav maailm ei pea alluma tavaloogikale, võib fantaasiale voli anda. Samal ajal on ülesanne vastutusrikas, sest kujundus peab välja kandma ja jätkama muinasjutus sisalduvat illusiooni,” tõdes kunstnik.



Liisa Soolepa arvates said lavastuses “Kolm põrsakest ja hea hunt” vennad põrsad igati sümpaatsed ja hunt ülimalt sõbraliku väljanägemise. Muinasjututegelaste kostüümide väljamõtlemine on kunstniku jutu järgi mõneti keeruline, sest need ei tohi alla jääda laste fantaasiale. “Mäletan pettumust oma lapsepõlvest, kui saabastega kassil olid igavad saapad,” meenutas ta.



Küsimusele, kuidas sündis lavakujunduse põhiidee, vastas Soolepp, et tema tutvus kolme põrsakesega on kestnud aastaid. “Ettekujutus nende maailmast on kõik see aeg kuskil olemas olnud. Vaatasin pildi uue, Mati Undi versioonist lähtuva pilguga üle, püüdsin kujundusega toetada uutmoodi rõhuasetust suhete kolmnurgas sead-majad-hunt. Peamiselt andiski inspiratsiooni näidend ise.”



Lavakujunduse tegemise võlu seisneb noore kunstniku arvates atmosfääride loomises ja tööfaasides, kui algul tühjas ruumis hakkab kavandatu realiseeruma.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles