Vaikiv vägivald
Norras nimetatakse seda vägivalla liiki vaikivaks vägivallaks. Naabrid on peretülide pealtkuulajad, töökaaslased teavad, miks mõni naine soojal suvepäeval pikkade varrukatega riideid kannab, õpetajad märkavad lastes meeleolu muutusi. Aga keegi ei reageeri. Ei julge, ei taha, see ju teise pere asi. Vaikime.
Meile pole omane sekkuda. Ennem mõistame hukka, kui ulatame abikäe. Samal ajal ootab vägivalla all kannatav naine kaasinimeste sekkumist. Ja ootab kohe väga, sest temast endast ei ole esimese sammu astujat. Pikka aega kogetud vägivald mõjutab naise mõtlemist: vägivalda hakatakse pidama normaalseks, süüd otsitakse endas. Keegi peaks ju ometi lõpetama vaikuse ja kannatajale abikäe pakkuma.
Vaikiv appikarje! Vaikus aga kestab siiski. Lõpuks peab naine, kuna keegi ei sekku, vägivaldset elukorraldust ühiskonnas normaalseks. Tema ise juba enam ammu ei oska ega suuda enda eest seista. Vägivaldses suhtes naise psüühika on muutunud ja kaaskodanikel tuleb mõista, miks naine jätkuvalt talub vägivaldset pereelu, mõtlemata endale ja oma lastele.
15-74aastastest paarisuhte kogemusega inimestest arvab statistikaameti andmetel 74 protsenti, et paarisuhtes esinev vägivald on nii levinud, et see on Eesti ühiskonna probleem. 88 protsenti Pärnumaal registreeritud perevägivalla juhtumitest on toimunud laste juuresolekul. Kas nemadki ütlevad, et kõige hullem on vaikus?
On kulunud tõde, et vägivald sünnitab vägivalda. Kui lapsed näevad pealt, kuidas ema-isa ei suuda omavahelistes suhetes säilitada rahu ega vastastikust austust, annab see halba eeskuju nende enda iseseisvaks eluks.
Olukorra muutumise eelduseks on teadlikkuse tõus paarisuhtevägivallast kui probleemist ning tagatud sotsiaal- ja juriidilise abi süsteem. Vestlused näitavad, et vägivalda kogenud naiste arvates tuleks sellest rohkem rääkida, et probleemi laiemalt teadvustada. Ühelt poolt annab see ennetavaid teadmisi, teisalt paneb olukorra üle mõtlema ja ehk abigi otsima.
Numbrid ei vaiki
Naiste varjupaiga telefon 5398 1620 ei vaiki. Pärnu naiste varjupaika on 2010. aasta nelja kuu jooksul pöördutud 74 korral, füüsilist vägivalda on neist kogenud 35 naist. Peale igapäevastele telefoni teel antud nõuannetele suuname vägivalla all kannatanuid vastavate spetsialistide konsultatsioonile, pakume neile turvalist pelgupaika, et elu rööpasse saada.
Politseis registreeritakse Pärnumaal 1,1 naistevastase vägivalla juhtumit päevas. Naistevastast lähisuhtevägivalda esineb igas vallas. Kahe viimase aasta andmetel on enim vägivallajuhtumeid Pärnus - 644, Audru vallas 68, Vändra vallas 34, Saardes ja Sindis 30 ning Paikusel 29.
Registreeritud naistevastasest vägivallast ei ole puutumata Kihnugi ühe juhtumiga. Politsei poole pöördutakse alles viimases hädas, kui elu juba ohus. Esimesed sinikad, muhud ja õmblused antakse ikka andeks ja loodetakse, et ehk muutub paarisuhe paremaks.
Lähisuhtevägivalda kogeb Eestis iga kümnes naine, Norras iga üheksas, Euroopa Liidus iga kuues naine. Euroopa riikide näidete varal näeme, et olgu sotsiaalsüsteem kui tahes hea, kogevad naised pereelus vägivalda ja vajavad kaitset ning turvalist pelgupaika. Maailmas on iga kolmas naine kannatanud vägivalla all, iga viiendat on püütud vägistada.
Läheneval emadepäeval, kui jälle emadele-naistele harilikust rohkem tähelepanu osutatakse, püüdke vaadata ja kuulata vaikust nende südames ja ärge jääge ükskõikseks kaaskondlaseks.
