Kihnu lapsed jäädvustati “kaalendris”

Selle traditsioonilise, Kihnu tekikirjadega kujundatud väljaande värvifotod on Mark Soosaarelt, kujundus Vaiko Edurilt.

Kihnu Instituudi nõukogu esimehe Mark Soosaare sõnade järgi on uus kalender seekord pühendatud laste töödele ja mängudele läbi nelja aastaaja. “Tosin poissi ja tüdrukut on kirjutanud mõnusad lood oma elust kodusaarel, seiku emast-isast, aga ka sõpradest ja tulevikumõtetest,” kirjeldas ta.

Kui kalendrilapsed jooksid pärast ühist pilditegemist koju saare esimest lastekalendrit vanematele näitama, jäid eakamad kihnlased muuseumisse keelejuttu puhuma. Koos Tartu ülikooli murdeuurijate Karl Pajusalu, Ellen Niidu ja ajakirja Keel ja Kirjandus toimetaja Joel Sangaga peeti nõu, kuidas kihnu keelt moodsas maailmas edasi arendada.

“Iga keel vajab eluspüsimiseks värsket verd, milleks on uued sõnad ja väljendid. Üheskoos tõdeti, et näiteks endine Kihnu sõna “mailikast” võiks saada uue tähenduse,” rääkis Soosaar. Kui vanasti tähendas see tema ütlust mööda kasti, kus hoiti kohapüügiks vajalikke elussööda õngi, võiks nüüd sõna uuesti kasutusse võtta arvutimaailmas.
 
Soosaare jutu järgi on Kihnu Instituudil saare murdekeele “harimiseks” kavas sügiseks valmis saada kihnu keele õpik kõige väiksematele, mida saab kasutada lasteaia vanemas rühmas ja põhikooli esimeses klassis.

“Pildiraamatu teksti panevad kokku Külli Laos, Evi Vesik ning Reene Leas – sama meeskond, kes koostas aasta keeleteo auhinnaga pärjatud “Aabetsi”,” tutvustas Soosaar. Töös olev raamat mudilastele kannab pealkirja "Aett, eit ning mia" ja pildid on lubanud joonistada kunstnik Mari Kaarma.
 
Augustis on tulemas keelelaager Manijal, kus peamist rõhku pannakse kihnu keele laulvale intonatsioonile ja rütmilisele kõnepruugile.