Õitsvate põldude mürgitamine toob trahvi
4. juuni 2010, 10:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põllumajandusameti Pärnu keskuse peainspektor Jaanik Lilles hoiatab põllumehi, et rapsi õitsedes ja oma muudel õistaimedega põldudel taimemürki pritsides võivad nad mesilaste surmamise eest saada kaela kopsaka trahvi või ootab neid kohtutee.
Lillese poole pöörduvad igal kevadel mesinikud, kes tunnevad muret oma naabruses põlde pritsivate talunike pärast. Lilles nentis, et see on tõsine igakevadine probleem ja lihtsam oleks põllumeestel järgida lubatud aega kui hiljem trahve ja kahjusid kinni maksta. Tema andmeil on mõni kahjujuhtum pooled kohtusse viinud.
"Põhiprobleem on selles, et mesilane on putukas, kes vaatab, kust korjata saab," selgitas peainspektor. "Kui raps õitseb, siis mesilasi sealt pealt ära ei saa. Ja kui raps läheb õitsema, ei tohi tegelikult enam pritsida. Aga põllumehed vahel siiski teevad seda ja mesilane ei peagi pihta saama. Kui ta läheb järgmisel päeval rapsi peale, saab sealt mürgitatud õietolmu ja sureb ikka ära."
Rohumaagi õitseb
Lillese sõnutsi on inimestel paraku raske mõista, et rohumaalgi kasvab õitsvaid taimi. Need tuleb enne pritsimist maha niita. Pritsida ei tohi ka siis, kui temperatuur on üle 25 kraadi, ja keskpäeval. Tuulgi kannab taimekaitsevahendi piisad kaugele.
"Osa pritsimisi on sellised, et kui mesilane lendab sealt üle, kaotab ta orientatsiooni, ei leia oma peret enam üles ning hukkub niisama," nentis Lilles. Seetõttu on õige pritsida põlde õhtul hilja või öösel, kui mesilased ja muudki putukad ei ole liikvel.
Et mesilane lendab kuni nelja kilomeetri kaugusele, ei pruugi põllumees teada mesinikust ega mesinik põllumehe plaanidest, märkis Lilles. Nii hukkus paar aastat tagasi nii Harju- kui Pärnumaal mesilasi pidavatel Vahur ja Ülle Talimaal Tori vallas taimemürgi tagajärjel mitu tarutäit mesilinde. Pärast seda kaardistas vald mesinikud.
"Kuna kerkisid kahjunõuded, jälgivad nad (talunikud, toim) nüüd tõenäoliselt ilma paremini ja räägivad piirkonna mesinikega juba ise läbi. See on ikka nii, et kui tuleb aps, teadlikkus tõuseb," tõdes Tori valla arendusnõunik Kalev Mitt.
Ülle Talimaa leiab, et mesilaste kinnipanemine pritsimise ajaks ei ole lahendus. "Kes teeb seda oskamatult, nende pered hukkuvad," ütles ta. "Sest nii kui mesilaspere ärritub, tõuseb temperatuur, mesi ja vaha sulab kokku, tekib moos mesilastega. Pange endale kilekott pähe ja proovige hingata!"
PRIA loob mesilate kaarti
Tänavu tuli 1. maiks esimest korda PRIAs registreerida väikemesilad, kus mesindusega tegeldakse oma tarbeks. PRIA teabeosakonna peaspetsialist Ene Tulp tähendas, et registreerimise kaks peaeesmärki on mesilatest ja nende asukohtadest ülevaate saamine ja soovijatele info andmine, samuti haiguste leviku tõkestamine.
Praegu on mesilate andmebaas kättesaadav kohalikele volitatud veterinaararstidele ja -keskustele, samuti annab infot PRIA.
"PRIA on planeerinud teha avaliku veebikaardi, mida oleks võimalik kasutada info saamiseks kõigil huvilistel, kuid kahjuks ei ole me selleks leidnud raha. Mõtet ei ole maetud ja töötame selles suunas, et vastav veebikaart saaks loodud," kinnitas Tulp.
PRIA Saare- ja Pärnumaa büroo juhataja Riina Lepp lausus, et registreerimine oli Pärnumaal väga aktiivne ja kel see tegemata jäi, saab seda teha tagantjärele.