Pärnu kaubajaam võib riigile üle jõu käia

Teet Roosaar
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Pärnu saaks Rail Balticu kaubajaama, parandaks see lähipiirkonna ettevõtete ekspordivõimalusi.
Kui Pärnu saaks Rail Balticu kaubajaama, parandaks see lähipiirkonna ettevõtete ekspordivõimalusi. Foto: Ants Liigus

Kuigi Pärnu linnavolikogu võttis neljapäeval vastu pöördumise, milles paluti valitsusel kaaluda Rail Balticu kaubajaama väljaehitamist Pärnus, võib valitsus selle uue kiirraudtee ehitistest välja jätta.

“Pöördumine on tingitud vajadusest pöörata valitsuse tähelepanu Pärnu kaubajaama vajalikkusele,” ütles volikogu liige Viljo Vetik. “Heaks näiteks Pärnule on sadam, ebaõnnestumiseks võib pidada lennujaama. Et vältida kaubajaama samasugust saatust, tuleb valitsusele kaubajaama olulisust meelde tuletada.“

Rail Balticu tasuvus on piiripealne

Rail Balticu projektijuht Indrek Sirp on öelnud, et Rail Balticu tasuvus on piiripealne ja seetõttu ei tasu sellele kohe Pärnu kaubajaama ja Rapla sõitjate terminali rajada. Sedasama rääkis teisipäeval Pärnus olnud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi Rail Balticu planeeringute peaspetsialist Andres Lindemann.

“Ei tohi suure tükiga suud lõhki ajada,” lausus Lindemann. “Räägime praegu läbimurde tekitamisest, rahvusvahelisest rongiliiklusest. Seetõttu ehitatakse esialgu ainult Tallinna ja Pärnu reisijate terminalid, Muuga kaubajaam ja hooldusdepoo.”

Lindemanni andmetel maksab Rail Balticu Eesti piires väljaehitamine 1,08 miljardit eurot, millest 466 miljonit tuleb Eestil endal maksta. Tõenäoliselt võetakse selleks pankadest pikaajalist soodsa intressiga laenu, mida hakatakse raudtee kasutamise kuludest tagasi maksma.

Lindemann kõneles, et Rail Balticule on ette nähtud Rapla peatuski, kuid praegu seda välja ei ehitata, sest perspektiivsed reisijate vood pole küllaldased. “Viljandi ja Pärnu suunal jääb olemasolev raudtee, Rapla saab selle baasil teenindatud,” ütles ta.

Lelle-Pärnu lõik vajab uuendamist

Küsimusele, millal rekonstrueeritakse Lelle-Pärnu raudteelõik, vastas Lindemann: “Majandusministeerium kinnitab, et investeeringuid tehakse seni, kuni Rail Baltic pole valmis. Aastatel 2019–2024 peaks Rail Balticut ehitama hakatama, aga seni tuleb tagada olemasoleva raudtee töötamine. Kui mõlemad on valmis, vaatame, kumba on rohkem vaja. Vahest on mõlemat vaja.”

Lindemann rääkis, et Briti konsultatsioonifirma AECOM tasuvusuuringus polnud Pärnu kaubajaam esimese ringi jaamade hulgas ja selleks, et see võimalikult kiiremini valmiks, tuleks see esmalt Pärnu maakonna planeeringus planeerida. Siis tekib võimalus – kui Rail Baltic on valmis – selle kiiresti sidumiseks.

Lindemann lisas, et Muugal oli kaubajaama jaoks planeering olemas, samuti vajalikud ühendused Vene rööpmelaiusega raudteega ja meri.

Volikogu liige Peeter Saunpere tundis huvi, kuivõrd Pärnut läbivad kaubarongid kohalikke elanikke võivad häirima hakata. Lindemann sõnas, et Rail Balticu kasutamise tiheduseks on planeeritud kaheksa reisi- ja kaheksa kaubarongi ööpäevas. Kaubarongid liiguvad kuni 120kilomeetrise tunnikiirusega, linna piires aeglasemalt. “See on väljakutse, kuidas paigutada reisi- ja kaubavedu nii, et see ümbritsevat ei häiriks,” ütles Lindemann.

Tähtaeg, mil Balti riikide ühisettevõte Euroopa Liidult Rail Balticu ehitamiseks toetust võib taotleda, on selle aasta septembrist järgmise aasta märtsini. Kui ühisettevõte leedukate vastuseisu tõttu seda õigel ajal ei tee, siis taotlusvoor suletakse ja raha saavad taotleda teised riigid.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles