Terve Pärnu südalinn muutus hansaturuks

Ligi poole tuhande kaupleja seas jäid eestlaste kõrval silma Lätist ja Venemaalt tulnud käsitöölised. Kaubavalik oli ettearvatavalt ääretu: hapukurkidest kuni Šoti mägiveisteni. Ehkki viimasena mainitud on Volli-Kingu talu letil väljas vaid pildi peal. “Oi, nende vastu on huvi tuntud küll, kohe päris palju,” säras peremees Heino Johanson.

Turult kauba ostmise suur pluss on see, et toidupala tohib enne suhu pista, kui raha välja käia otsustad. “Palun, proovige!” kostis pea igal sammul.

“Tulge, siin on murulaugu õienutid marinaadis! Sobivad ideaalselt lihatoidu kõrvale kaunistuseks ja pärast võib ära süüa,” kutsus Audru valla Tamme talu ürdiaia leti taga kaubelnud Mai Mitt. “Ja särtsusoola kohe peab proovima!”

Juba koguneski leti ümber omamoodi kokandusnurk, kus naised purgikestest erilisi kastmeid maitstes üksteisele oma söögimaitsestamise nippe jagasid. “Mulle ongi mitu inimest juba rääkinud, kuidas nad neid maitseaineid kasutanud on. Saame ise ostjatelt häid ideid,” seletas Mitt.

Mulgipuder ja kama

Hansaturu lettide vahel uudistanud kultuuriminister Laine Jänes sõnas naerusuiselt: “Nii huvitav on! Ma kavatsen kõik neli päeva siin olla, kuni lõpuni välja. Eriti ootan öist laulupidu.”

Hansaturult rändasid kultuuriministri kotti muu hulgas Setumaalt Obinitsa kandist kohale sõitnud naiste küpsetised. “Ma tean, et need on nii head, olen neid ennegi proovinud,” kiitis ta.

Kui rahakott kannatab, ei tasu hansaturul tühja kõhtu karta. Söögikohti jagub Vallikäärust Rüütli platsini kümneid. Tavapärase šašlõki ja küpsekartulite kõrval saab mitmes kohas maitsta näiteks Mulgi putru ja kapsaid ning kama.

Rüütli platsil küpsetab Harjumaalt kohale sõitnud Launora Grupi esindus igal hansapäeval terve sea. Keskpäeval vardasse torgatud siga peaks valmima õhtul seitsme paiku. Kes tahab, võib siis sööma minna.

Ajalootund

Venemaalt Vologdast on hansapäevadel oma käsitööga kauplemas Galina Sorokina ja Marina Oziganova. “18 tundi sõitsime bussiga Pärnusse,” rääkis Oziganova. “Neljapäeval jõudsime kohale ja kohe läksime linna vaatama, pool ööd jalutasime. Väga meeldib siin.”

Kui vaid turulistel oleks viitsimist pärida, on Vene naised valmis õhinal jutustama lugusid sellest, mis nad oma töödele joonistanud.

“Tegelikult joonistasid varem ainult mehed, seepärast ongi vanadel joonistustel vaid jahil- ja kalalkäimist kujutatud. Nii näebki piltidel üksnes põtru, hobuseid, kalu ja linde,” selgitas Sorokina. “Nüüd teevad mehed puidust esemed valmis ja meie, naised, kanname joonistused peale.”

Puidust uhmrit ja uhmrinuia näidates mainis Sorokina, et see on tema kodumaal tüüpiline pulmakink, et noorpaaril järelkasvu oleks. “Vaadake, kuidas uhmriga tööd tehakse, siis saate kingi mõttest aru,” soovitas ta.

Kuninga tänaval pöördus eile nii mõnegi fotoaparaadi objektiiv hansapäraselt riietatud paarile, kes enda ees lükkas muuseumieksponaadina tunduvat käru. “Me ei ole mingid kaupmehed, lähme turule ainult ostma,” seletasid pärnakad Marje ja Siim Raid.

Põneva käru leidsid nad umbes 40 aastat tagasi pööningult. “See on vana turukaupleja käru, arvata on, et pärit isegi 18. sajandist,” jutustas naine. “Omal ajal käisime sellega Raeküla rannas: lapsed peale ja mõnus oli läbi sonnide minna. Miks mitte nüüd aastas üks kord sellise toreda ürituse puhul see käru taas välja võtta.”

Uued käimad koju

Muu hulgas peaksid Vallikääru aasale minejad arvestama, et uued jalavarjud, eriti kontskingad, jäägu seekord koju. Vallikääru ümbrust on küll põnevalt uuendatud, kuid teede asemel on kohati alles suure kiviga killustik ja ääri pole jõutud isegi rehaga üle käia.

Seegi tasub teadmiseks võtta, et kõige pikemad sabad moodustusid hansaürituste alal rahaautomaatide juurde. Teisalt on ehk isegi hea, kui raha liialt palju kaasas pole, sest nii mõnigi kord kuulis eile lettide vahel naiste sosinaid sõbrannadele: “Katsuge mind korrale kutsuda, et ma liiga palju igasugust nodi kokku ei ostaks!”