Koidula ei pruugigi enam busse näha

“Meil pole mõtet panna busse kaheks kuuks Lõuna tänavale, kui võtame nad pärast uuesti ära, sest Akadeemia tänav läheb üles,” on Pärnu linnavalitsuse majandusosakonna juhataja Mait Talvoja sõnade järgi vastav otsus linnavalitsuses langetatud. “See on lihtsalt inimestele segaduse tekitamine: kord nii, kord naa.”

Puhtam keskkond

Pärnu bussipargi direktori Andrus Kärpuki andmetel on tõstetud küsimus, et bussid võiksidki jääda Lõuna tänava asemel mööda Pikka tänavat sõitma. Kärpuki mäletamist mööda oli see teemaks juba mõni aasta tagasi – eesmärgiga kaitsta Koidula pargi puid. Põhjendusi, mis selle lahenduse kasuks räägivad, on nüüd lisandunud.

Kaalukaim neist on postkontori kolimine oma senistest ruumidest Port Arturi kaubanduskeskusesse, mistõttu, nagu Kärpuk möönis, pole postkontorist tühjaks jäänud hoone ees enam suuremat mõtet peatust teha. Bussipargi seisukohast vaadates võidaksid bussid aga liinide otseks vedamisega nii mõnegi väärtusliku minuti.

Bussiliinide Pikale tänavale jätmise veendunud pooldaja, Pärnu linnavolikogu ja Toomas Kivimägi valimisliidu liige Vahur Mäe tõi omalt poolt välja veel rea argumente.

Esiteks turvalisus. Lühikese tänavalõigu peale on kolm kooli, Munamäe rulapark, väikelaste mänguväljak, populaarne Lastestaadion ning kesklinna koolide võimla. Suvel aga läbivad piirkonda arvukad rannalised.

Teiseks olevat Lõuna tänava “pime” pööre ohtlik ja pikkadele bussidele raske sooritada.

Kolmandaks väärtustaksime bussiliinide eemale tõmbamisega Koidula pargi atraktiivset keskkonda. “Suvel võiks praeguse peatuse asemel olla ala, kus ettevõtja saaks viisakalt terrassil kohvikut pidada,” pakkus Mäe välja.

Neljandaks muutuks transpordiskeem Mäe arvates loogilisemaks. “Usun, et ma ei eksi, kui ütlen: Lõuna tänavat läbivad bussiliinid tegelevad pigem sõitjate transiidiga – Vanale turule, Mai ja Raeküla piirkonda, suvel randa. Tagasi liiguvad samad inimesed ikka Pika tänava kaudu ja see ei tekita probleeme,” argumenteeris ta.

Jalad tööle

Ent mündil on teinegi külg. Esiteks suureneks bussiliikluse suunamisega Pikale tänavale sealsete inimeste akende taga nii müra kui saastetase. Ei räägi me ju ühest või kahest liinist. Mööda Lõuna tänavat sõitis Pärnu bussipargi logistiku Toomas Taltsi andmetel pea pool Pärnu linnabussidest.

Üheksakümnendatel, kui bussid Pikalt tänavalt läbi sõitma hakkasid, tekitas see Taltsi mäletamist mööda omajagu vastumeelsust. “Ega elumajade ukse all ole bussipeatuseks väga hea koht,” saab ta aru.  

Teiseks jääb postimaja peatuse kaotamisega ranna rajoon bussiliinidest veelgi kaugemale. “Jalakäijale on ju iga liigne paarsada meetrit tülikas,” tõdes Kärpuk. Samasuguse ebamugavusega tuleks siis, kui ajutisest lahendusest saab püsiv, toime tulla kesklinna koolide personalil ja lastel, kes peaksid bussiliinide ümbersuunamise järel Pikalt tänavalt kooli vantsima.  

Kärpuki sõnul tasuks kaalumist lahendus, kus üldine bussiliiklus käiks mööda Pikka tänavat, ent sellele lisaks võetaks kasutusele uued, väiksemaid busse kasutavad liinid, mis rahvast kesklinnast ranna piirkonda veaks. “Aga see vajab arutelu,” toonitas Kärpuk.  

Aeg muutusteks

Üks pooltest – Pärnu linnavalitsus – selles küsimuses uisapäisa otsust langetama ei kiirusta. Talvoja kinnitusel pole püsivat muutust isegi arutatud. Küsimus võib tema sõnade kohaselt päevakorda kerkida pärast seda, kui on valminud inseneribüroo Stratum uuring Pärnu ühissõidukiliikluse optimeerimiseks.

Küll on Mäe käe läbi jõudnud ettepanekud bussiliikluse ümberkorraldamiseks Pärnu liikluskomisjoni lauale. Komisjoni liikme Enn Saardi teada pole komisjon küsimust arutada jõudnud. Tema isiklik seisukoht ühtib Kärpuki omaga: bussiliiklusest niigi ära lõigatud ranna rajooni ei tohiks veelgi enam ühissõidukiliiklusest isoleerida.

“Ma läheks randa, võib-olla laseks seal ühe õllegi ära,” tõi Saard välja nüansi, miks ühissõiduk on teinekord mõnusam liikumisvahend kui auto või jalgratas. Suurte tossavate busside asemel näeks aga temagi parema meelega ranna rajoonis elektri või gaasi toitel liikuvad pisibusse.   

Kuurortlinna üldist arengut silmas pidades on muudatus Mäe hinnangul igal juhul vajalik ja pooltargumendid kaaluvad vastuargumendid üles. Seda meelt olla tema kinnitusel valdav osa võimuliidustki. “Plaan tuleks ellu viia nüüd, kui ühisveevärgitöödest ja rahvusvahelistest hansapäevadest tingitud edukas testperiood seljataga,” sõnas ta.