Töölepingu ülesütlemisest

, Lääne inspektsiooni Pärnu töövaidluskomisjoni juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Lennart Rikk

Töölepingu ülesütlemise avaldus tuleb töötajal või tööandjal esitada teisele osalisele tavalise kirjaliku avaldusena või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näiteks e-kirjaga või SMS-sõnumiga. Kui ülesütleja ei ole kirjalikku vormi järginud, ei ole ülesütlemine kehtiv.

Aeg-ajalt on õigusvaidlustes vaja tõendada, et teisele osalisele on ülesütlemisavaldus esitatud. Selleks võib avalduse üleandmisel olla avalduse enda kätte jääv teine eksemplar, millele võiks küsida teise osalise allkirjaga kinnituse kättesaamise kohta. Kui teine osaline keeldub kirjalikku kinnitust andmast, võib ta hiljem mitte tunnistada töölepingu ülesütlemise avalduse saamist.

Siis võiks avalduse saata tähtpostiga (veel parem koos sisukirjaga, millest nähtub just töölepingu ülesütlemise avalduse saatmine), millest jääb saatjale postikviitung. Postiga võiks avalduse saata ka eemalviibija, kui ei saa avaldust töökohal üle anda. Samuti juhul, kui töötajat või tööandjat ei ole kuidagi võimalik enam kätte saada – ei vasta telefonile, ei asu ega ela teadaoleval aadressil.

Kindlasti tuleks töölepingu ülesütlemise avaldus saata töötaja elukoha aadressil (elanikkonna registri järgi või töötaja poolt tööandjale näidatud aadressil) või tööandja asukoha aadressil (registriaadressil), sest tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaselt loetakse ainult selliselt saadetud tahteavaldused kättesaaduks lisaklausliga, et saajal oli mõistlik võimalus avaldus kätte saada. Loomulikult võiks saata avalduse paralleelselt teise osalise teadaoleval postiaadressil (näiteks tööandja tegutsemise koha aadressil), kuid sellel aadressil avalduse mitte kättesaamisel või mitte vastuvõtmisel ei saa lugeda avaldust esitatuks. Lihtkirjaga töölepingu ülesütlemise avalduse saatmist ei ole võimalik hiljem tõendada.

Eemalviibijale võib ülesütlemise avalduse saata e-kirja teel (avalduse tekst e-kirja sisuna või lisatud e-kirjale nii, et lisatud dokumendi pealkirjast saaks välja lugeda, et see on töölepingu ülesütlemise avaldus). Kasutatud e-posti aadress peab olema kehtiv.

Kui teine osaline ei ole töölepingu ülesütlemise avaldust kätte saanud või avalduse esitaja ei suuda tõendada avalduse esitamist, ei saa lugeda ülesütlemist kehtivaks.

Töövaidlusi on tekitanud see, et esitatud töölepingu ülesütlemise avalduse kuupäev ei lange kokku postikviitungi või e-kirja kuupäevaga. Avalduse saatja selgitab, et ta kirjutas ühel päeval avalduse valmis, allkirjastas ja lisas kuupäeva, aga postitas päeva või paari pärast. Sellist olukorda ei tohi tekkida, sest võib kahelda, kas postitamise kuupäeval on ikka saadetud töölepingu ülesütlemise avaldus või mõni muu dokument.

Kui on tõendatud töölepingu ülesütlemise avalduse esitamine, saab töölepingu ülesöelduks lugeda. Töötajal on siis õigus saada lõpparve, mõningatel juhtudel töölepingu ülesütlemise hüvitist, võtta end arvele töötuna töötukassas ja saada töötuskindlustushüvitist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles