Kolme Balti riigi peaministrid saatsid eile ühise kirja USA presidendile Barack Obamale, et tänada Ameerika Ühendriike 70 aastat tagasi alanud Balti riikide sunniviisilise NSV Liiduga ühendamise mittetunnustamise poliitika eest, mis kestis kogu sõjajärgse aja.
USA asevälisministri Sumner Wellesi mittetunnustamise poliitikat järgis peale USA veel üle 50 riigi. Miks ei võiks Tallinnas kuskil sobivas kohas olla mittetunnustamise poliitikat järginud riikidele soliidne tänutahvel?
Welles oli USA presidendi Franklin D. Roosevelti usaldusalune ja üks peamisi ÜRO arhitekte, mistõttu tema suhted USA välisministri Cordell Hulliga olid üsna külmad. 1943 sattus Welles homoskandaali, mille kohta lekitas Hulli susimisel informatsiooni William Christian Bullitt noorem, kes 1933-1936 oli USA esimene suursaadik NSV Liidus. Roosevelt oli sunnitud vastu võtma Wellesi erruminekupalve, kuid lõi riigiteenistusest igaveseks minema ka Bullitti, kes presidendi väljendusel pidanuks põlema põrgus.
Vastab tõele, et Eesti ajaloohuvilisele avalikkusele pole palju teada USA välispoliitika sellest osast, mis puudutab Balti riikide jätmist Stalini meelevalda pärast Teist maailmasõda.
Hoopis enam on Roosevelti käitumist uurinud Vene ajaloolased ja aeg-ajalt ilmuvad internetiportaalides kirjutised, mis räägivad sellest, et USA valitsus oli Eesti tuleviku osas skeptiline juba pärast Vabadussõda. USA Punasel Ristil seevastu kõhklusi polnud ja abikäsi ulatati pikemalt mõtlemata.
Mõneti delikaatne teema USA suhtumisest Balti riikide tulevikku pärast Teist maailmasõda vajab kahepoolset rahulikku, viha ja erapoolikuseta uurimist.